Tervel perel peale loomade on tänase seisuga põhjust aiatada. Eilne päev oli valus:( Pisemal plikal andis endiselt tunda karates välja väänatud pahkluu, mis ei lubanud täiega trenni kaasa teha. Kahtlaselt kaua - juba nädal aega on teine paistes. Mitte küll hullusti aga piisavalt, et segab jooksmist ja hakkab pingutamise peale valutama. Nii ma siis võtsin eile ta ise paariliseks, et plika ei paneks trennis liialt koormust oma jalale.
Vabavõitluse võtete harjutamise käigus läks üks paar nii hoogu, et kukkus laua vastu, millel uusaasta tähistamisest jäänud kohvimasin asus. Klaasist kohvikann prantsatas maha kildudeks. Killud koristati küll ära aga vanem plika leidis ühe siiski oma tallaga üles. Auk oli pisike kuid verd ikka tuli veidi. Shihan lasi killu välja võtta, pani plaastri peale ja laps jätkas trenni. Hea meel, et plikad pole hädapunnid, paistab et on vilja kandnud mu kasvatus, et pisike füüsiline valu või veidi verd pole miskit hullu. Minul õnnestus viimase veerandtunni jooksul esiteks jalalööki blokkides kõva pauk vastu küünarnukki saada ja siis ka paremale jalalabale hea laks kui jalalöögid vastasega kokku läksid. Momendil on mõlemad tundlikud - küünarnukiga ei taha kuhugi vastu puutuda jalg valutab veidi niisama - pead saan juba päris hästi pöörata, turjalihased pole enam nii valusad.
Koju jõudes leidsime emme õnnetult voodist. Tema oli õues koera jalutades libastunud ja pahkluu korralikult välja väänanud nii, et esimene asi oli mul naisele külmkott elastiksidemega jalale siduda. Muretsesime jääkapis hoitavaid löga täis plastik paunasid endale kaks tükki kui karates käima hakkasime - nagu näha on ka muidu hea kui selline asi käepärast. Kokkuvõttes võib järeldada, et koeraga jalutamine on ohtlikum tegevus kui karate vabavõitlus, sest emme vigastus paistab momendil kõige tõsisem - ta ei läinud täna isegi tööle.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!