Koeratembud

Kujutage ette järgnevat situatsiooni:

Inimene tuleb väsinuna trennist, ja otsustab peale duši all käimist end veidi diivanil teleka ees lõdvaks lasta. Et eelmine päev sai poest Läti (Eesti omi siin kahjuks ei müüda enam) sprotte osta, mida ma delikatessideks pean, tegin köögis kaks sprotisaia valmis ja panin kohvi hakkama. Juba sprotikarbi avamine ajas neelud peale. Saiadele sättisin hoolikalt kummalegi neli õlist nõretavat kuldpruuni kala esteetiliselt saba ja peapooled vaheldumisi, et ikka kogu sai oleks kaetud. Ainuüksi selliste kaloreist pungis saiade õhtusel ajal armastava pilguga taldrikule sättimine oleks vist iga dieeditohtri hulluks ajanud.

Kahte sprotti meenutavad vaid õlilaigud koera käpa juures põrandal

Saiad viisin taldrikuga elutuppa ja panin diivani ette laua peale. Suu jooksis vett aga suutsin kiusatusele vastu panna ega võtnud ampsu ning läksin köögist kohvi tooma. Mul ei tähenda millal kohvi juua, uni tuleb ikka ilusti, ju siis on närvid korras:) Pidin momendi ootama kuni viimased tilgad masinast tassi tilkusid kui kuulsin mingit imelikku lurpimisega sarnanevat häält. Meie kohvimasin kipub viimast vett keetes imelikku lurinat tegema, kuid selline oli uus hääl. Mõtlesin, et huvitav kaua kohvikann veel vastu peab enne kui pean uue ostma, kallasin kohvi kruusi ja neelates alla suutäie sülge, mis sprottidele mõeldes oli suhu valgunud suundusin elutuppa, kus parajasti oli ekraanil temaatiline Simpsonite seriaal, milles koer politseinikule paariliseks sai.

Avaneva vaatepildi peale oli esimene refleks kuum kohv koerale selga lajatada, kuid see tundus liialt kerge karistusena. Eluka kurbi musti silmi nähes suutsin end talitseda, ja loobusin järgmisena pähe kerkinud plaanist koer kohvitassi uputada. Loom lihtsalt seisis liikumatult diivanilaua juures sprott poolest saati suust väljas ja vaatas mulle otsa, tegemata katsetki põgeneda. Tema pilgust võis selgelt välja lugeda, et on ainult selle nimel elanud, et saaks korra elus sprotte maitsta ja nüüd võib rahuga surra. Mingit häält ma ilmselt ikkagi tegin, sest lapsed ilmusid kohale ja pahvatasid naerma. Nüüd arvas ilmselt ka koer, et suurem oht tema elule on möödas ja neelas kiiruga suust välja tolkneva sproti alla.

Koer ja Sprott vaatavad tõtt:)_________Selle lapse poolt tehtud pildi peale jäi ka minu

________________________________kuri "mõte" millise raspelkettaga koera viilutada:)

Sel ajal kui vanem plika tormas kiiruga fotoka järgi asus loom minu pidusööma jäänuseid likvideerima ise mind ettevaatlikult silmanurgast piideldes. Ühte maas ja kahte laual vedelevat sprotti polnud niikuinii võimalik päästa, saiadest oli ka üks jäljetult kadunud ja ega see limpsitud allesjäänugi enam isuäratav polnud. Kui sprotid nahas järgnes pikem maigutamine ja keelega limpsimine, selliste õlipommidega pole ta meil ju harjunud. Mis mul muud üle jäi kui kööki minna ja järelejäänud sprottidest uued saiad teha - kohv kuramus läks selle ajaga külmaks.