Lõpuks on külm siia jõudnud, öösel olla termomeeter lausa alla 20 kraadi langenud. Eesti mõistes on see muidugi naljategu:) Suusatama minnes oli hommikul siiski vaid -18C ja selline temperatuur meiesuguseid, kes ka -34C-ga panevad suusad alla, mäelt eemal ei hoia.
Mäe peal oli paks udu lumesajuga või kohalikus kõnepruugis "lake effeck snow showers". Lahtiseletatult tähendas see, et veel lahtise järve pind aurab sellise külmaga aktiivselt ja kondenseeruv niiskus sajab seal maha, kuhu tuul udupilve ajab. Momendil oligi tuul järvelt ja meie suusatasime pilve sees. Külm jäätas hingeauru ja lumepudi mulle habemesse - nägin välja nagu polaaruurija. Kohvikupausi ajaks oli asi nii hulluks läinud, et paar minutit kulus habeme jope küljest lahti sulatamiseks.
Aga peagi hakkas päike udu seest läbi kumama. Kui tuul oli pööranud, ei võtnud palju aega, et viimased pilveriismed hajusid ning karges pakases eriliselt sinisena tunduv taevas välja tuli. Mäe otsast paistis eriti selgelt järve kohal aeglaselt kaldaga paralleelselt liikuv udumassiiv. Plikade arvates jättis see mulje tohutust tsunamist, mis kohe-kohe meid alla neelab.
Suusatamine tuli plikadel päris hästi välja - paistab, et tuttava suusaspetsi nõu on aidanud. Ühest küljest ei oska mina neid enam eriti edasi õpetada ja teisest küljest usutakse/kuulatakse ju alati kõiki teisi peale oma vanemate parema meelega. Muidugi ei saanud nad jätta ka oma hüppamise oskust demonstreerimata:)
Vaatamata külmale võtsime vaid mõned pausid. Lapsed tunnistasid tõsiasja, et kui külm hakkab siis tuleb lihtsalt ägedamalt suusatada. Lõpuks aga ei aidanud seegi ja poole kaheksa ajal lasin neil kohvikusse sooja minna. Ise uhasin veel mõned kiired sõidud enne kui minekule asusime.
Tänan, aga sa vist ei märganud jääpurikaid mis mu nina all. Tegelt tõesti lihtsalt jää aga laste arvates nägi välja justkui ripuks megakollid vuntsides:)
ReplyDelete