Õhtul kodus ettemagamisest ei tulnud ka suurt välja aga kokkuvõttes sain üllatavalt hästi hakkama. Öösel ärkvelolekuks jalutasin ringi, lugesin arvutiteemalist raamatut ja lahendasin aju ergutamiseks sudokusid. Paar korda tukastasin laua ääres käsi põsakil ning kohvikus suigatasin veerandtunniks. Tegelt kartsin järgnevat päeva rohkem aga tavalise töö käigus ei kippunudki uni kurjalt kallale, ainult aeg kippus tavalisest aeglasemalt venima.
Koju jõudes eeldasin end sirakile voodile kukkuvat ja saapad jalas magama jäävat. Aga kui olin kerge näksi teinud ja voodile raamat pihus lesima läinud ei tulnudki uni. Palju ei punninud ka, sest parem juba normaalsel ajal magama kerida ja öösel pikalt põõnata. Trenni siiski ei läinud, sest olemine oli väsinud ja uimasevõitu. Kui poole üheteist ajal voodisse ronides momentaalselt magama ei jäänud hakkasin juba muretsema, et äkki enam und ei tulegi. Selleks momendiks olin ju magamata olnud 44 tundi järjest kui suigatused välja arvata. Panin enda arust korraks silmad kinni ning teadvusele tulin alles hommikul teleka äratuse peale.
Ah jaa, unustasin mainida, kumma kompensatsiooni valisin - laisa inimesena muidugi vabad päevad. Täna tööl kuulsin ka uudise, mis kinnitas mu valiku õigsust. Keegi hiljuti (vähem kui poole aasta eest) pensile läinu oli otsad andnud. Ta olevat seda tüüpi olnud, kes ühtegi juhust ei jätnud kasutamata, et lisatunde teha ja selle eest ekstra makstud saada. Ja neid olevat teisigi, kes nii raha kokku ajavad, aga paraku seda nautida ei jõua, sest on liigse rabelemisega tervise tuksi pannud - mis mõte sellel siis üldse on ehk "beats the purpose" nagu ameeriklased ütlevad. Aga kui saan veel ühe ületunnipäeva olen kaks nädalat tasustatud lisapuhkust teeninud!
Kui pikk on nn. korraline aastapuhkus? Röömustan, et saite alalise ja asjalise töö.
ReplyDeleteTavaliselt kaks nädalat alguses, riigitööl (minul siis) kolm. Aga erafirmades on see kaubeldav kui oled piisavalt hea, et sind tahetakse, riigitööl mitte.
ReplyDeleteTänud, ma ka rõõmustan :)