Tunnistused

Sel nädalal sai Kirke koolist oma koolitöö esialgse hinnangu, parema sõna puudumisel kutsuks toda ümbrikku susatud paberilehte eeltunnistuseks. Ausalt öelda ei saa ma ise ka aru mis ime asi see täpselt on. Gümnaasiumi plika paber oli tasemel, tema muidu tugev matemaatika mõningase üllatusena kõige madalam 84%, mis meie mõistes 5- tähendaks. Arvutiõpetuses oli neiu kooli parim, õpetaja oli maininud, et tema töid on igav parandada, sest vigu pole. Isegi keeltes, milles pidi muidu olema raske head hinnet saada tuli koju 87% Inglise ja 91% Prantsuse keeles. Inglise keele õpetajat oli tõsiselt üllatanud raamat (Jared Diamondi Collapse), mida laps parajasti luges kui tunnis õpilaste lugemishuvisid uuriti. Ta on nüüd nii matemaatikas kui loodusteadustes niinimetatud eriklassis, kus antakse rohkem materjali ja kus on ka paremad õpetajad.

Pisema plika lehega võis ka rahule jääda, aga seekord hinnati esimest korda lapsi ainult kolme tasemega (kevadine ja suvine tunnistus tuleb ikka hinnetega, ehk õieti protsentidega): edeneb raskustega, edeneb hästi või edeneb väga hästi, laias laastus ehk 3,4 ja 5. Raskustega edenemine on lapsel ajaloos ja geograafias, mis pole muidugi millegi muu kui laiskuse viga. Hästi edenemine prantsuse keeles on paras üllatus, mis kinnitab, et õppimise korral saab ta sellega hakkama. Loodusteadused oli ainus ala, kus plikat hinnati väga hästi edenevaks. Kiitsin ja leidsime koos, et parandada oleks vaja ajaloo ja geograafia ning ka matemaatika tulemust, viimases võiks ta lihtsalt olla väga hea edenemise tasemel.