Halloweeni üllatus

Selle aasta kommijooks toimus nagu viimased 15 aastat Mertoni tänaval, ja selle lähemas ümbruses, kus meie laste sõbranna elab. Nimelt sattub tema sünna samale ajale ja nii on mugav kaks kärbest ühe hoobiga lüüa. Meie maja on sel ajal alati pime olnud, ilmselt arvavad ümbruskonna lapsed, et tegu on eriti kitside inimestega, kes peidavad end kommijagamise ajal keldrisse:)

Aga enne kommijooksule minemist oli vaja lennujaamast läbi hüpata, et kaks Torontosse saabunud eestlast peale võtta. Kaasa oli kuidagi nendega ühendusse sattunud ja kuna meil niikuinii samal ajal enamvähem samasse suunda plaanis sõita pakkusime võimalust hotelli viia ja huvi korral ka Halloweeni üritusest osa saada, kogemus mida eestis vähemalt sellisel kujul ei saa.

Olime just kostüümid selga saanud kui helises telefon ja tuligi kõne, et kohvrid käes ja tollist läbi. Suskasin plikad autosse ning olimegi veerandtunniga kohal. Lennujaama eest leidsime kohe nad üles, pidasin kinni astusin välja ja ütlesin naisele tere. Viskasin pilgu mehe peale aga see lihtsalt vahtis mulle otsa sõnagi lausumata. Hakkas juba imelik, ei saanud aru, mis viga, ega mul ometi püksiauk lahti ole.

Lõpuks lausus ta midagi, vist oma nime, millest esimesel momendil hästi aru ei saanud. Ja siis äkki taipasin, küllap minugi näole tekkis kummaline ilme - too ju minu klassivend Gustav Adolfi päevilt. Nüüd olime mõlemad sellise ilmega, et tema kaasa hakkas ilmselt meie vaimse seisundi pärast muretsema nii, et pidime kiiresti olukorda selgitama. Usun, et polnud oma 20 aastat teineteist näinud.

Pikema jututa sõitsime otse lennuväljalt halloweeni tähistamisele, selliseid haruldasi külalisi ei saa ju niisama lihtsalt minema lasta. Kokkuvõttes olid nad ikka väga tublid, et jaksasid peale pikka lennureisi koos meiega "välisvaatlejatena" laste kommijooksul kaasas käia ja hiljem veel kambas istuda ja kohalikke lugusid kuulata. Lõpuks kui olime ise väsinud ja neil haigutuste varjamine õige raskeks läks, viisime külalised hotelli. Loodetavasti oli see halloweenijooks piisavalt huvitav kogemus, kompenseerimaks magamata jäänud aega.

Piltidel on esiteks Halloweenikaunistustes maja, siis mina oma sissivõitleja kostüümis (relvastuse jätsin seekord koju) ja lõpuks vaibale laste poolt sorditud saak, mida dresseeritud verejanulised koduloomad valvavad.