Saturday, May 28, 2011

Lend

Tulin töölt, pakkisin asjad ümber pisemasse kohvrisse ja lõhkusin isegi mõned halud tagaaias. Aega jäi ülegi nii, et käisime vanema plikaga jalutamas. Lennujaama jõudsime tund ja 40 min enne väljalendu, parkimine õnnestus otse lennujaama viiva ukse juures saada. Lennujaam oli kahtlaselt tühi, Finnairi pääslas polnud ühtegi inimest samas kui tavaliselt olen oma pool tundi mitmekümne meetrises sabas oodanud.

Küsisin murelikult, kas lend ikka toimub ja sain vastuseks, et muidugi aga enamus inimesi on juba turvakontrollist läbi läinud, eriti varajased sellised. Tegelt jah tahetakse, et oleksid lennujaamas 2-3 tundi enne väljalendu aga ma pole kunagi nii vara läinud, ajaga on targemat teha, sest lennukile hakatakse ju laskma mitte varem kui tund enne lendu.

Jalutasime veits mööda lennujaama poode ringi, kuid lastel hakkas peagi igav ja minulgi oli aeg turvakontrollist läbi minna. Tegime paar pilti, sain kõvad kallistused lastelt ja musi kaasalt, ning asusin metalliotsija juurde sappa. Seekord vaadati seljakott ja läpakas päris hoolikalt üle, isegi kingad paluti jalast võtta ja ametnik mudis neid enne kui lasi mul edasi minna.

Tollivabast poest krabasin Crown Royal viski ja kuuese Canadian õllepaki suveniiriks kaasa. Seekord kleebiti kott minu imestuseks kõvasti kinni koos sildiga, et ei tohi enne sihtkohta jõudmist avada. Ei tea kas keegi on mu blogi lugenud, et tavatsen kalli lennukiõlle asemel tollivabad purgid Atlandi kohal sisse neelata:) Igatahes tekkis huvi, mis sorti sanktsioone siis rakendataks kui keegi avastab, et olen vahepeal paar purki ära joonud, kas sihtkoha maa toll käsib välja oksenda???:)

Sabas minu ees ostis üks inglise härrasmees liitrise prantsuse VSOP brändi ja kui selle eest küsiti vaid $22 tekkis minulgi isu. Muidu olid hinnad suht soolased aga see tõesti odav ja hea nagu hiljem veendusin. Pidin veel korra sabas seisma ja sain uue koti. Müüja kommentaarile, koti avamise keelu kohta vastasin, et mul oli plaan liiter k'rakat lennukis hinge alla panna kuna kardan kõrgusi. Tema hämmastunud ja alarmeeritud ilmet nähes kiirustasin lisama enne kui ta jõuab SWAT teami välja kutsuda, et tegin nalja, kurat küll lennujaamas peab ettevaatlik olema, nii mõnigi on süütuma nalja eest lennust maha jäetud.

Enneaegu rõõmustasin, et sain koha esimesse ritta, sest selgus, et ehkki seal on ruumi rohkem ei saa ikkagi jalgu välja sirutada. Lisaks oli kohe kõrval peller, mida pidevalt külastati, õnneks vähemalt ei haisenud. Lend ise möödus ilma märkimisväärsete vahejuhtumiteta ja 7 tunniga tavatult kiirelt, eks aitas kaasa ka see, et põõnasin suure osa ajast ebamugavale asendile vaatamata. Taganttuul oli 200 km/h, Islandi vulkaani tuhapilve ei näinud kuna möödusime sellest kõvasti lõunapoolt.

Helsinkis võeti mul tollis veepudel ära, kuid ei viskit, brändit ega õlusid ei puudutatud. Tegin küll imestunud näo, kui lennukist saadud veepudel konfiskeeriti kuid ei tahtnud tollimeestega pikemasse vestlusse laskuda. Lennujaamas ootasin kaks tundi enne Eesti lennuki peale saamist. Mingil arusaamatul põhjusel ei õnnestunud läpakaga netiühendust saada, kuna minu IP aadress olevat "unrecognizeable".

Lennujaamas vanemad vastas, istusin ise rooli ja suutsin käsikäigukastiga esimesel katsel ilma mootorit välja suretamata kohalt võtta:) Esiteks sõitsime toidupoest läbi, kus veetsin tunnikese ennast hea-paremaga varustades ja siis Pässasse. Maja endisel kohal ja endiselt kodune ning hubane. Korkisin õlle ja istusin aias kiigule - eriline rahu tuli hinge, nüüd tundsin, et olen puhkusel!!!

2 comments:

  1. Uhh, ma nii kade nii kade :) Selle viimase pildi peale just.
    Huvitav, et sõna "krabama" kasutavad enamus mu tuttavaid eestlasi, kes on mõnda aega USA-s elanud. Eestis seda sõna minumeelest ei kasutata. Huvitav selles mõttes, et just see sõna jääb inglise keelest paljudele külge.

    ReplyDelete
  2. Ma ka nii kade Su peale :)
    Ilusat puhkust!

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!