H5N1 Remake

Ehkki selle aasta gripi hooaeg paistab olevat tavalisest palju rahulikum on paari aasta taguse H5N1 tüvega linnugripi nimeline tõbi jällekord uudiste lävepaku ületanud. Seekord mitte niipalju massimeediasse kui pigem erialastesse väljaannetesse. Või õigemini üritatakse valitsuste tasemel ära hoida gripialase uurimistöö tulemuste avaldamist. Miks küll peaks meditsiinilise uurimistöö tulemuste avaldamist piirama või lausa keelama.

Põhjus iseenesest seisneb uurimuse "plahvatusohtlikkuses", lausa võrreldav tuumapommi alase teadustööga. Nimelt suutsid kaks erinevat teadlaste gruppi (Yoshihiro Kawaoka juhendatu Wisconsin-Madisoni ülikoolis ja Ron Fouchieri meeskond Erasmuse Meditsiini Keskuses Rotterdamis) saavutada sarnase tulemuse tõstes oluliselt H5N1 nakatavuse taset. Seni oligi äärmiselt madal nakkusohtlikkus ainsaks piiravaks faktoriks, mis ei lubanud linnugrippi ülemaailmseks tapvaks epideemiaks paisuda. Viirus nimelt ei levinud õhu kaudu, nakkuse võis saada vaid otsese kontakti teel.

Ärevust tekitavaks osutus eelkõige meetod, kuidas lõpptulemuseni jõuti. Algul kulutati palju aega ja vaeva üritades viirust manipuleerida ülikeerukat geenitehnoloogiat kasutades. Kui see aga positiivset lahendust ei toonud, tekkis idee lasta loodusel oma rada mööda minna. Kergelt modifitseeritud viirustega nakatati katseloomi järjestikku ja juba kümnes põlvkond andis soovitud tulemuse. Evolutsiooni teooria leidis jälle kord kinnitust, viirus oli "loomulikul teel" omandanud vajalikud mutatsioonid, et nakatada piisknakkusena õhu kaudu. Lõpp-produktil oli vaid viis mutatsiooni kahes geenis, võrreldes loodusliku viiruse põhitüvega. Samas kui neid mutatsioone on avastatud juba ka looduslikel viirustel pole nad seni kõik koos esinenud. Fakt, et nii väike mutatsioonide kombinatsioon muudab viiruse "Supermõrtsukaks" vihjab sellele, et tegu on vaid aja küsimusega, millal epideemia looduslikult puhkeb. Evolutsiooni pole nimelt võimalik vaka all hoida. Ainus küsimus näib olevat, kumb juhtub enne: kas suudavad pahatahtlikud inimesed (terroristid, tagurlikud rezhiimid) viiruse "töövalmis" häälestada või saab loodus ise sellega hakkama.

Tavakodanikel tekkib kindlasti küsimus, miks üldse lubatakse teadlastel sellise asjaga tegeleda. Ühest küljest on uurimistöö äärmiselt vajalik andes edumaa vaktsiinide või ravimite loomisel, eriti teades, et varem või hiljem viirus niikuinii muundub ohtlikumaks. Teisest küljest peaks ammu olema selge, et administratiivsed keelud ja käsud ei ole võimelised teadlasi peatama. Kui huvi on siis uuritakse niikuinii ja parem kui esimesena jõuavad lahenduseni "omad". Kokkuvõttes ilmselt avaldatakse artiklid Nature's ja Science'is kuid teatavate kärbetega, et vältida olulise info jõudmist "valedesse" kätesse. Mõned punktid tõenäoliselt salastatakse, aga palju see aitab on iseasi. Selge, et kui üks inimene suutis lahenduse välja mõelda suudab seda ka teine ja kolmaski mõne aja pärast. 

Kokkuvõttes jääb üle loota, et vaktsiinid või ravimid suudetakse välja töötada enne kui epideemia puhkeb. Seekord pole ilmselt põhjust muretseda inimeste pärast, kes keelduvad vaktsineerimast. Argument, et H5N1 tapab 60 - 75% nakatanutest on ilmselt piisav, võtmaks riski ühel juhul miljonist narkolepsiat saada. No ja kui mitte siis saame jällegi näha kuidas evolutsioon töötab, kui ellu jäävad füüsiliselt vastupidavamad või siis loogiliselt mõelda suutvad isendid.