Kepler-22b

Eile kui juhtumisi oli minu sünnipäev tegi NASA tähelepanuväärse ametliku avalduse. Esimest korda leidis kinnitust avastatud päikesesüsteemiväline planeet, mis paistab olevat sobilik sellistele eluvormidele, mida meie tunneme. Veel nimetu aga meie päikesega väga sarnase tähe ümber tiirleb maakerast 2.4 korda suurema raadiusega planeet, mis asub just parajas kauguses, et vesi esineks vedelas olekus. Keskmine temperatuur peaks olema nagu mõnus Eesti suveilm, +22 kraadi celsiuse järgi. Aasta kestab 289 päeva. Pole selge, kas tegu rohkem gaasi, kivi või veemaailmaga aga sellises kohas peaks elu suht lihtsalt suutma kanda kinnitada.

Kohvreid ei maksa siiski veel pakkima hakata, sest ehkki too süsteem asub galaktilises mastaabis suhteliselt lähedal kulub isegi valgusel sinna jõudmiseks 600 aastat. Samas pole olukord lootusetu, sest kui suudaksime valgusekiirusele väga lähedase kiirusega kihutava kosmoselaeva ehitada ei kulu kohale jõudmiseks sugugi mitte 600 aastat. Tänu relativistlikule aja kulu aeglustumisele ülisuurte kiiruste juures ei pruugi rändurite jaoks lend kesta kauem kui paar aastat. Mahajääjate poolt vaadatuna siiski kõik need 600 pluss veel paar.

Aga Kepleri juurde tagasi pöördudes on olulisemaks faktiks, et seni avastatud 2326 planeedi hulgast on 48 suuruse poolest maa sarnased ning elukõlblikus piirkonnas. Lõplikku kinnitust pole need veel saanud, sest selleks peab olema planeet kolm korda tähe eest läbi läinud. Statistiliselt on seni registreeritutest 90% kinnituse leidnud. Taoline tulemus sisuliselt kinnitab, et kui isegi soodsate tingimuste juures on elu tekkimine haruldane siis tänu tohutule planeetide hulgale (Kepler on uurinud läbi vaid väikese osa meie galaktika lähipiirkonnast) leidub elu paljudes kohtades isegi meie galaktikas ja miks ka mitte mõistuslik. Jääme aga ootama, millal esimesi kindlaid maavälise elu märke leitakse. Paljud teadlased arvavad, et juba lähema paarikümne aasta jooksul on see võimalik.