Täna Delfi uudisi sirvides avastasin esiteks et ongi talvine pööripäev, ehk minu nimepäev Toomapäev käes. Teine üllatus oli see, et olen vanarahva arusaamiste põhjal surmahaldjas ja katku patroon. Samas nagu ikka uskumuste põhjal võib ka positiivsemaid külgi leida, maajumal Toomas olevat lisaks karjakaitsja, pikse ja põua eest hoidja.
Vanarahvas tegi Toomapäeval sellised lihtsamaid majapidamistoimingud nagu pühadeks loomade tapmine ja koristamine, kõik pühadega mitte seotud töötegemine oli keelatud. Eriliselt väärib märkimist komme, et sel päeval pidada õllejanused Toomad ringi liikuma, kellele ei tohi keelekastet keelata, muidu võib õnnetus majja tulla. Nii et olge aga kapaga valmis kui peaksin ukse taha ilmuma! Ma selline moodne nii, et olen ka pudeli või hädapärast isegi purgiõllega rahul, ainult hea mark peab olema!:)
Mõningaid muid omavahel kohati vasturääkivaid killukesi, mis veel lugesin, aga mis pole nii olulised. Toomas olevat uskumatu - see küll tabas naelapea pihta. Toomas olevat lisaks katkule ka arhitektide ja pimedate patroon:) Õlest Toomas sai tihtipeale kere peale kui mustuse, korratuse ja õnnetuse sümbol. Õlut nuruv Toomas kandis kaasas puust saue või kaigast, ilmselt enesekaitse huvides kui külarahvas peaks õlese ja lihase Tooma segi ajama:) jne ... Kes rohkem huvi tunneb võib Kultuuriaknast ise lugeda.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!