Tänase ilma põhjal võib tõepoolest väita, et suvi käes. 26 soojakraadi pole just tavaline märtsikuises Torontos. Tegelt nii ebatavaline, et tänane temperatuur oli kõrgeim mis kunagi Torontos märtsis mõõdetud. Just kella kolme ajal, kui rekord mõõdeti, lesisin äsja koju jõudnuna päikest ja õllekest nautides tagaaias lebotoolis.
Aga palav hakkas ja igav kah. Ei oska enam niisama päikese käes lesimisest üle paarikümne minuti mõnu tunda. Käed hakkavad kibelema igasugu tegemata jäänud aiatööde järgi.
Lõikasin veidi viinamarja kasve ja kuivanud vaarikavarsi. Ilmselge, et hiljaks jäänud, sest väädid kukkusid kohe aktiivselt "mahla" tilkuma. Lasin mõned piisad keelele, miskit erilist maitset polnud, igatahes vähem kui vahtramahlas.
Sidrunväändikul on esimesena puhkenud pisikesed lehed ja pirni alt avastasin kohevast mullast nina välja ajanud sinise lillekese. Koer sebis kevadisi lõhnu nuuskides aias ringi, ajas oravaid taga ning otsustas siis, et elu liiga palav ja kobis tooli alla kuuma päikese eest varju. Kui lapsed koju jõudsid käisin kiirelt lillepoest läbi.
Täna on lisaks kuumarekordile ka selline päev, mil oleme kalli kaasaga teineteist juba "rekordilised" 26 aastat tundnud. Esialgu oli plaan kahekesi kuhugi kohvikusse romantiliselt istuma minna, aga läks nagu tavaliselt:) Istusime hoopis kodus, limpsisime espetsiaalselt kaasale ostetud Vaarika-Granaatõuna jäätist ja vahtisime eesti telekast tänase "Ringvaate", ning selle peale paar osa "Kelgukoerte" seriaali, et tunda end hubaselt just nagu "kodus".
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!