Ees ootavad kolm pool rasket nädalat kui pean üksi koos kolme loomaga hakkama saama. Kaasa viisin just lennujaama, temast jäi mälestuseks maha kuus kaneelikuklit, millega pean selle aja üle elama. Tegelt on külmkapp päris täis, aga palju sellist pole, mis mulle mokkamööda, eriti kui arvestada, et äsja sai delikatessiderikkast Eestist saabutud.
Loomade taimede eest hoolitsemise juhendeid nõudsin kirjalikke, et hiljem ei peaks mõrvasüüdistusi kuulama. Koer meil sai igatahes aru, et miskit teoksil. Kui üksi koju tagasi jõudsin nuuskis mind tükk aega kahtlustavalt, et kuhu kaasa olen pannud. Magamistoas toimus voodi kontroll ja kui pika nuuskimise peale kedagi rohkem välja ei ilmunud, heideti kurva ohkega külili. Momendil kräunub suures toas kass, loodetavasti saan ikka veidi magada enne kui varahommikul tööle tõttan. Ootan juba kannatamatult peret tagasi.
See kuu vist ajapuuduses eriti postitusi ei jaksa üles riputada, ehkki mitu lugu on ootamas pooleli. Ada eks näeme, äkki polegi see loomadega õiendamine nii hull kui kardan.
Kuus kuklit on karm küll. Ja veel kolmeks nädalaks. :)
ReplyDeleteJa küllap see loomapidaminegi laabub. :)
Eestist ei võtnudki leivakotti kaasa? Ma siiski kahtlustan, et tõid paar põdravorsti salaja koju :)
ReplyDelete