TT Kokkamas :)

Vaatasin, et juulikuus olen õige laisk blogija olnud. Arusaadav ju, sest ega see üksiku inimese elu lihtne pole, ise tuleb endale süüa teha, koduloomade järgi hoolitsemisest ma parem ei räägigi! Aega nii napilt, et pole rohkem kui paar korda arvuti taga paugutamas käinud. No eile õhtu oli erand, piinlik tunnistada aga sai poole kolmeni öösel vastaseid nottida nii BFBC2's soenduseks kui ka BF3's tõsisemalt. Raamatuidki vaid paar tükki selle ajaga lugenud, viimased populaarteaduslikud ajakirjad siiski üle vaadatud, sest seda on aega tööl teha.

Aga nüüd tagasi kõige põletavama probleemi ehk kõhuorjuse juurde. Oleks ju lihtne kui ei peaks sööma vaid võiks lihtsalt paar tabletti neelata, milles kõik vajalikud ained sees. Veel lihtsam oleks end ööseks vooluvõrku ühendada, et hommikul patareid täis, aga ei ole meie elu veel nii kergeks läinud:) Igatahes algul lahendasin toitumise probleemi külmkapist jäänuste lõpetamise ja poepizza pugimisega. Inimene siiski tahab vaheldust, lõpuks olin sunnitud toidupoest läbi astuma.

Juhtuski soodsalt olema nii ribisid kui miskit sorti pekivaba sea seljatükki. Et ei peaks varsti uuesti toidu pärast pead murdma hakkama, krabasin piraka kahepoolekilose ja poolemeetrise rinnakorvi riba ning kolme kilo jagu puhast seljaliha. Salatiks kõrvale tomatit, kurki, paprikat ja hapukoort. Kodus läksid ribid grillile, koer oli praelõhnast igatahes täitsa arust ära. Ega ma ise suurt ribifänn pole aga sai looma peale mõeldud. Koeral oli kõht lahti, ilmselt miskit seedimatut sodi endale sisse ajanud kui silma peal ei hoidnud. Kont teeb koera sita paksemaks (lihtsam koristada ja junn näeb esteetilisem välja kui pasteedi lurtsakas:).

Grillimine õues on mõistlik ka seetõttu, et võimalikult vähe lisasooja majas tekitada, õhujahutaja uhas niigi viimase peal kui meil temperatuurid vahepeal üle 40 läksid. Igatahes kartulid, sibulad, maisid ja lillkapsa jupid läksid kah grillile. Tulemus oli väga maitsev, koer võib seda kinnitada. Ainult lillkapsas kipub küpsemise asemel kuivama. Mõne päeva pärast oli seljatüki kord grillile minna ja täna tegin viimasest seljatükist sashlõkki. Marinaadiks kasutasin mõõdukalt kohalikku 7% äädikat ja ohtralt salsat, sest see oli ainus, mida kodus käepärast. Lihatükkide kihtide vahele riputasin soola ja pipart. Poolteist päeva külmkapis laagerdamas ning grillile see läks.

Tulemusega jäin paksult rahule, liha tuli mõnusalt hõrgult piprane, mahlane ja pehme. Ma nimelt küpsetan mõõduka kuumusega, umbes 250 kraadi peal, pigem veidi kauem ja ühtlasemalt küpsenud kui kiirelt ja kõrvetatult nagu kohalikel kombeks. Saia tegin täna teist korda, peangi kohe ahjust välja võtma. Oleks rohkemgi teinud aga eelmine nädal croissandid soodukal, ostsin teisi 24 tükki $4 eest nii, et jagus õige mitmeks päevaks.

Kokkuvõttes on momendil kõht täis ja hea aias viinamarjade varjus istuda ning läpakal toksida. Temperatuur õhtuse kella üheksa kohta selline just paras +25C, ööseks õnneks langeb nii, et saan ka aknad lahti teha. Nüüd kavatsen äsja ahjust tulnud saia kannikale võid sulama määrida ja sellele viimased killud Amsterdamist kaasa toodud Gouda juustu otsa visata, et tassi Presidendi kohviga aias raamatut lugedes elu nautida. Head seedimist kõigile :)

P.S. Tavaliselt ei lubata mul kohe ahjust tulnud saiast kannikat lõigata, sest sai pidada kokku vajuma. Omaette olles võin saiaga teha mis pähe tuleb ja kui kukubki kokku söön ta ka sellel kujul nahka, kah mul asi. Kohati ikka nii lahe kui ei pea igasugu reegleist ja piirangutest kinni pidama ;) Aga inimene on imelik, ikka ootan pikisilmi koduseid korravalvureid tagasi ;)