Eelmine laupäev olin seatud valiku ette, kas minna Rock Summerile või Marko Matveret ja Väikeste Lõõtspillide Ühingut kuulama. Tegelikult olin juba nädal varem lubanud end Padise lähedale Matvere üritusele ja selle otsuse õigsust kinnitas ka laupäeval telekast nähtud arutelu Rock Summeri teemal, kus erilist edu ei ennustatud.
Padisele saime koos sõbraga küüti naabrinaisega, Keilas astusime poest läbi ja asusime juba autos tuju tõstma. Vahepeal muutusid sõiduolud tankodroomi takistusriba sarnaseks. Keset maanteed oli killustikuhunnik maha kallatud nii, et kohati ei näinud sellest üle. Õige teeotsa leidsime tänu faktile, et autojuht oli seal varemgi käinud, meie küll mingit silti ega reklaami tee ääres ei märganud. Tekkis mure, et hulk inimesi võib pikemaks ajaks ekslema jääda, enne kui metsade vahele peidetud talu üles leiavad.
Kohale jõudes polnudki palju rahvast, aga mida lähemale kontserdi algus tuli seda rohkem inimesi saabus, lõpuks tekkis lausa saba lava serva piletimüügi punkti juurde. Kõik istekohad ka laiendatud lava ees said hõivatud ja kontserdi alguseks pidi osa inimesi seisma üleval orukese serval.
Ma pole miski muusikainimene aga kontsert ise tõepoolest meeldis. Marko Matvere esitab sellist sorti laule, mis sarnanedes õllese meremehe mörinale lähevad väga hästi peale. Ehkki olen tänu naabritele suht hästi tuttav esineja repertuaariga polnud ma mitmeid laule varem kuulnud. Paistis, et Marko ise esines hingega ega teinud haltuurat.
 |
| "Pisike lõke" |
Mina olin sunnitud vaheajal auto juurde kiirustama, et miskit soojemat selga ajada, möödaminnes tegime ka mõned õlled. Äkki lõid leegid metsa kohale, eeljaanituli oli süüdatud. Päris mõnus end "pisikese" lõkke kumas soojendada enne kui kontserdi teist osa kuulama suundusime. Kui juba esimese poole lõpus kippus rahvas lavale tantsu lööma siis teise poole ajal käis vanema keskea tantsupidu täies mahus. Vürtsi lisasid mõned üksikud kolmekümnesed ja kari lapsi kes ringi jooksis. Kokkuvõttes oli publik enamasti hilises keskeas, minu maitsele ikka pikalt liiga vana :)
Lõpuks kutsuti artistid "marulise aplausiga" paar korda tagasi ja rahvas hakkas autode poole liikuma. Jäime veidi jutustama oma tuttavatega, kes organiseerijate abilised. Meile pakuti heast südamest tasuta nii jooki kui toitu, mis üle jäänud, sellest ei saanud ära öelda. Eriliselt meeldiva üllatusena saime mitu viilakut perenaise isetehtud ülimaitsvat leiba ja värskeid hapukurke, ühe küsisin isegi tee peale nosimiseks kaasa. Pean kindlasti uurima, kuidas täpselt selliseid kurke tehakse, et kaasale juhiseid saata.
Koju jõudes leidsin oma malevatuttava koos sõbraga värava eest, nad olid just Rock Summerilt saabunud. Nii varane tagasitulek ja fakt, et vaatamata kahepäevase pileti olemasolule ei viitsitud järgmine päev üldse minna, kinnitas minu valiku õigsust. Hiljem võis telekast näha ja kuulda arutelusid teemal, "Miks Rock Summer läbi kukkus". Isiklikult usun, et üheks põhjuseks oli pileti müstiline hind, selle raha eest oleks võinud Stockholmi kontserdile sõita :)
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!