Sig Sauer

 

Sig SG 516, esimese lasu juures unustasin kõrvaklapid :)

Eile käisimegi naabripoisiga kuulsa Shveitsi relvatootja Sig Saueri promol Taktikalise Laskmise Keskuses. Laskerada asub koplis just endise TPI energeetikahoone taga. GPS'ga leidmine ei tekitanud probleemi. Autost väljudes hajusid viimased kahtlused koha õigsuse suhtes, paugud kostsid selgesti justkui pisike lahing. Järsku käis selline kõmakas, et pani võpatama, vaatasime teineteisele otsa, ega nad ometi tankirusikat seal katseta.

Püstoli proovilaskmine

Moment oli väga soodne, eelmine proovilaskjate grupp lõpetas ja teisi kliente peale meie polnud. Algul sai laua peale välja pandud Sig Saueri tooteid uurida ja käppida ning tehase esindajaga vesteldud. Kui sellest isu täis läksime erinevaid relvi ka praktiliselt proovima. Tiiru instruktor oli lahe vend, tutvustas laual lebavaid relvi ja uuris mida me lasta tahame. Kui soovikohane laual pole siis võib arsenalist otsida just meelepärase.

Desert Eagle - hoidke alt !!!

Esiteks lasime seeria Sig SG 516 sõjaväe automaat karabiiniga, mis punatäpp 1-9X optilise sihikuga varustatud. Haruldaselt stabiilne relv, peale lasku langes tagasi samasse asendisse nii, et heal laskjal ei tohiks olla probleem mitu kuuli järjest samasse auku plõksutada. Proovisime ka erinevaid püstoleid P226 seeriast. Jällegi tuli tunnistada, et kvaliteetrelvad istuvad mugavalt käes ja on uskumatult stabiilsed. Viimaks lasi naabripoiss paugu "Desert Eagle'st", mis üks maailma suurimaid püstoleid. Laskemoon paistab olevat rohkeb sobilik elevandijahi püssile.

Igatahes selle püstoliga lastes lükkas instruktor ise kaitseriivi maha alles siis kui relv õiges asendis. Kui toda elukat valesti või lõdvalt hoida lööb ta tagasilöögi puhul otsaesise või moka lõhki. Pauk oli vägev, poiss astus peale lasku tasakaalu säilitamiseks kaks sammu tagasi. Peale esimest shokki ilmus näkku sihuke õnnis ilme nagu kaheaastasel kui tollele üle kuu aja esimest korda kommi pakutud:)

Relvavalik laual, mida katsetasime

Püstolite hind kõikus 500 eurost paari tuhandeni ja lahingautomaat maksis koos kogu lisavarustusega kübe üle 4000 euro. Teoreetiliselt oleksime relvaloa olemasolu korral võinud kohapeal ära osta ja automaadiga autosse jalutada. Uurisin eesti relvaseaduse kohta ja selgus, et see on vägagi liberaalne kui võrrelda Canada omaga. Relvaloa saamiseks piisab sooviavaldusest, eksami sooritamisest ja politsei kontrollist, et sul kriminaalset minevikku pole. Samas annab relvaluba automaatselt õiguse relva kaasas kanda, mis isegi USA's on paljudes osariikides karmilt reguleeritud.

Lahkuma hakates jäi silma veidi kannatada saanud prillide komplekt, lähemal uurimisel selgus, et defektid prillidel on põhjustatud jahipüssi haavlilaenguga. Tõepoolest muljetavaldav, et millimeetri paksune plastik suudab 5 meetri pealt tulistatud haavlilaengule vastu panna. Proovisime erinevaid prille ja need olid tõepoolest mugavad ning selged. Eriti meeldisid mulle ballistilised Revisioni päikeseprillid, mille hind 80 euroga sealjuures isegi odavam kui nii mõnegi muu kvaliteetbrandi puhul. Oleksin peaaegu ära ostnud aga otsustasin enne uurida palju need üle interneti tellides maksavad. 

Kõrvaloleval riiulil oli vägevas valikus igas suuruses ja igale maitsele nugasid. Alates imepisikestest ja mitmel moel varjatud teradest (krediitkaardi kujuline, pastaka sarnane) kuni pirakate sõjaväe ja jahi pussideni. Noh otsest vajadust sellise riista järgi pole aga põnev oli neid näppida sellegi poolest. Seal puhusime tunnikese juttu rootsi soomlasest relvainstruktoriga, kelle pea aktsenditu ameerika inglise keel vihjas pikaajalisele elule USA's. Ilmselt tegu endise sõjaväelasega, ehkki ta ise tagasihoidlikult seda eitas väites olevat oma kogemused omandanud turvafirmas. Ei ole ma veel näinud ühtki soomlast, kes nii puhtalt inglise keelt räägiks:)

Kokkuvõttes veetsime mitu head tundi selles asutuses ja lahkusime veendumuses, et tuleme siia tagasi.