BF4 Final Stand

Ehkki laiemal avalikkusel võimaldatakse Battlefield 4 viimane "Final Stand" nimeline kaardipakett alla laadida alles 2 detsembril said Premium mänguversiooni omajad seda juba täna proovida. Me mõlemad vanema plikaga oleme ühed neist õnnelikest, paraku pole tüdrukul täna seoses koolitööga aega minuga koos Karjala lumistel väljadel vaenlasi nottida. Allolev video on ametlik treiler, mis annab veidi aimu millistel kaartidel ja milliste uute relvadega madin käib.

Allalaadimine ise oli aegavõttev, sest kaardipaketi maht veidi üle 6 GigaBaidi. Seni kui netist faile alla tõmbasin vahtisin Youtubest teiste mängurite poolt üles riputatud videosid. Põhiline tegevus toimub Karjalas, kus luure andmetele toetudes venelased arendamas uut ja moodsat sõjatehnoloogiat. Venelased on sõda kaotamas kuid ei plaani alla anda ning Karjala kujuneb nende viimseks vastupanu koldeks, millest ka kaardipaki nimi "Final Stand".

Futuristlik Hõljuk-Tank

Paarikümne minutiga sain laaditud ja installitud ning tõmbasin mängu käima. Ühel minu lemmikserveritest oli parasjagu alanud lahing "Hammerheadi" nimelisel kaardil. Õnneks polnud veel kõik 64 mängijakohta võetud, logisin kiirelt sisse, hoides pöialt et ikka jõuan enne kui kõik kohad täis. Vedas, saingi sisse, kuna kaart absoluutselt tundmatu otsustasin veidi konservatiivselt alustada valides sapööri ameti istudes soomusmasina torni. Juhtida lasin meeskonnakaaslasel, loodetavasti ta teab kuhu sõita. Ei teadnud suurt miskit, vaevalt metsast välja keerates saime pihta. Hüppasin välja, et masinat parandada aga ei jõudnud, järgmine mürsk tabas küljepealt ja kogu kupatus lendas õhku koos meiega.

Uuesti alustades hüppasin ise rooli ja sõitsin samasse kohta. Lähenesin veidi ettevaatlikumalt teisest suunast, piilusin mäenuki tagant välja ja lasin juhitava raketiga vastaste soomusmasina tükkideks. Seal oli ka tank, millega asusime tulevahetusse. Mul eelis, sest sain end peale tulistamist kaljunuki taha peita. Ootasin parasjagu laadimist olles valmis tankile järgmise raketiga lõppu peale tegema kui käis vägev pauk. Amatöörlik viga, polnud pidanud silmas ümbrust, vastaste teine tank oli külje alla hiilinud ja enne kui jõudsin varjuda plahvatas soomuk järgmisest tabamusest põlema.

Aitab pullist, otsustasin proovida snaiprina, sest paistis, et vastaste jalamehed liiguvad natu liiga julgelt ringi. Lisaks oli kaart suht lage ja lumine, kaljune maastik üksikute puudega, ideaalne snaiprile. Sättisin end soodsale positsioonile ja hakkasin ümbrust uurima, päris kaugel askeldas üks tüüp tanki juures. Sellise distantsi pealt tabamiseks peab olema õnne, sest esiteks pole mehe liikumine lihtsalt ette arvatav ja kuulil kulub pea sekund kilomeetri läbimiseks. Lisaks muidugi peab võtma arvesse kuuli kukkumise ballistilist trajektoori. Mees seisis suht paigal. sihtisin tüübist kahe mehe pikkuse jagu kõrgemale ja tõmbasin päästikut. Nats ootamist ning nägin läbi optilise sihiku kuidas ta siruli lendas - täistabamus. Kõrval oli teine veel, kaugus selge, pikemalt mõtlemata saatsin uue kuuli teele ja sain ka selle mehe maha, enne kui too varjuda jõudis.

Mängisin enamuse ajast snaiprina, ja skoorisin CS-LR4 püssiga veel neli "laipa". Selle mängu teeb huvitavaks just asjaolu, et programm sisaldab piisavalt palju füüsikaseadusi arvessevõtvaid komponente, mis muudavad kogu värgi väga tõeliseks. Kaardil olevad ehitised ja objektid purunevad realistlikult, ja jäävad mängu lõpuni samasse seisu. Näiteks võid saada surma ka betoonitükist, mis mürsuplahvatusel seinast lendab või jääda kokkuvajuva ehitise rusude alla. Muidugi pole kõik realistlik aga piisavalt hea, et adrenaliini voolama panna ja sõltuvust tekitada :) Kokkuvõttes läks esimese korra kohta päris hästi nagu võib ka tulemustetabelist näha.