Halloween Torontos

Lastega Halloweeni kostüümides

Mitu aastat oleme omaette arutanud, et kas seekord jääb viimaseks lastega koos ürituseks, aga ikka on nad kaasa kippunud. Selle seltskonnaga, kellega Halloweeni ajal kokku saame, oleme sisuliselt laste sünnist saati koos olnud, kuna nende tüdruk minu vanema plikaga samaealine ja tolle sünna sattub just novembri algusse. Minu arust on plikad pikalt üle vanusepiiri, kus sobiks uste taga komme mangumas käia. Neile paistis tähtsam olevat kostümeerimine, aga ega kommidest ka ära ütle kui pakutakse, teatasid nad kavala muigega.

 

See aasta sattus kommijooksu õhtu reede peale. Päris mõnus kui mitte arvestada asjaolu, et lisaks tavapärasele reede õhtu ummikule lisandub halloweeni üritustele kihutajate mass ning meie kasutataval maanteel on remont. Noh ja siis veel vihmasadu, mis alati liikluse aeglasemaks muudab. Korraks tuli mõte töölt mitte koju tullagi, vältimaks kaks korda ummiku läbimist. Niikuinii olid nii vanem plika kui kaasa kesklinnas, peaksid seal lihtsalt mõne tunni aega parajaks tegema enne külla minekut, pisem saaks metrooga tulla. Paraku peale konsultatsioone perega sõitsin siiski koju, saan vähemalt enne külla minekut kiire uinaku teha, sest kahjuks laupäeval vaja varahommikul tööle minna.

 

Traditsioonilise sünnalaulu esitlus

Kodu poole sõites kuulsin raadiost, et Halloween olevat taksojuhtidele juba viimased kolm aastat kõige tihedamaks tööpäevaks, isegi vana aasta õhtul pole nii palju väljakutseid. Igatahes sain uinaku teha ja veits enne kuut, tipptunni kõrgpunktis asusime teele. Moblalt liikluse olukorda vaadates tuli masendus peale, enamus teest punase tähistusega, mis eriti aeglast kulgemist kuulutab. Paraku maanteele jõudes ei tundunud asi nii hull. Kaalusin paralleelsele pisemale järveäärsele teele pöörata kuna silt andis teada, et sealtkaudu kuluks 4 minutit vähem. Samas keeras enamus autosid maha, otsustasime, et 4 minti kaotust pole paha aga suurel teel mugavam sõita. Meeldiva üllatusena selgus, et liiklus täitsa normaalne, saime kohale kiiremini kui kunagi varem. Ilmselt oli see silt suure osa juhte teisele teele meelitanud, mis nüüd raadio järgi otsustades totaalselt umbes.

 

Ehtne Viiking :)

Kokkuvõttes olime ühed esimesed kohal. Lasin kohe õlle rindu, tagasi sõidab kas tütar või kaasa, küll on mõnus kui kaine autojuht  alati varnast võtta. Minagi olin "kostüümi" pannud, pintsak t-särgi peale, nuga ja püstol vööle kehastamaks gangsterit. Pintsakuga polegi mul siinmaal mujal kui pulmades, matustel ja firma jõulupeol käia, nüüd siis lisandus Halloween :) Lapsed olid end üles löönud, paraku polnud mul täpselt selge, keda nad kehastasid, ehkki aimata võis, et pisema plika kostüüm kuidagi allilmaga seotud oli.

 

Kommijooksul oli rahvast suht vähe, sest ilm ikka külm ja vihmane. Plikad lootsid, et saak tuleb äge, kui tahtjaid vähem, aga ei viitsinud nemadki pikalt jäise vihma käes liguneda. Kodu poole asusime teele keskööl, nii et mul jäi uneaega alla viie tunni enne uuesti autosse hüppamist. Tööl oli uniseid tüüpe teisigi, möldisime end sisse, andsime korraks ülemusele näole ja kui see ukse lukustas, et oma kabinetis põõnama keerata, vajusime meiegi laiali samade mõtetega :P