Tagasi rutiini

Pargis koertega 1 Jaanuari keskpäeval

Tagasi rutiini tõepoolest. Ma tean, et sõna rutiin kõlab kuidagi halvasti, justkui miski orjus, mida peab päevast päeva järjekindlalt tegema isegi kui ei sooviks. Ega igapäevane rutiin pole ka minu jaoks meeliülendav või õhinat tekitav nagu puhkusereis, suusatama minek või pidutsema siirdumine. Samas ei kahtle ma, et minu rutiin oleks paljudele inimestele maailmas kui just mitte elu unistuseks siis kindlasti nauditavaks ja rahuldust pakkuvaks. Eriti selgelt tunnetasin seda Kuubas kohalikega rääkides. Meenus omaaegne eluolu nõuka võimu all kui suured unistused piirdusid oma korteri või reisiga Lätti. Nii et vastuseks küsimusele kas sellist elu me tahtsimegi on vähemalt minul kõlav "Jaaaa...". Muidugi alati võiks veel parem olla, aga jäädes realistiks ei põe ma asjaolu, et mõnedel dollarimiljonäridest tuttavatel või kodanikel on palju paremini läinud - edu neile.

Tekkib õigustatud küsimus, milles siis minu rutiin seisneb. Tavaline nädal sisaldab 5 päeva tööl käimist, kusjuures palk ei vasta absoluutselt kaasas käivale vastutusele või töökoormale, seda heas mõttes. Ainsaks miinuseks, et vaatamata eriala lähedusele, ei eelda töö pea mingisugust ajupingutust. Ajurakkude treeninguks loen kodus populaarteaduslikke ajakirju ja raamatuid või surfan vastavatel netilehtedel. Lisaks käin vastavalt viitsimisele kaks kuni kolm korda õhtuti kahetunnises intensiivses trennis. Trennivabadel päevadel loen või surfan netis selle jagu rohkem. Paar korda nädalas mängin arvutil paugutamismänge, aga too tegevus käib hooti, vahel pea iga päev nädalas vahel jääb kaks nädalat vahele - ühesõnaga sõltlaseks mind veel kutsuda ei saa. Ka blogimine võtab oma aja.

Ma ei tea kas nädalavahetuse tegevust rutiiniks saab nimetada aga kuna siiski korduv toon ka selle välja. Vabadel päevadel võtame tavaliselt ette mingi vabaõhu tegevuse kui ilm vähegi lubab. Talvel suusatamine või koertega pikem tiir kusagil looduses, suvel rattasõit, rand, matkamine, ... jne ... Nagu enamus inimesi olen vahel nädalavahetusel sunnitud ka olmeliste probleemidega tegelema. Pean siis silmas kas remonti või aiandust. Seni kui ilm hea ja saan väljas olla, pole nii hull. Higistama ajavalt rassimine on omaette nauditav, eriti kui paar potti õlut ligi võtta. Tubaseid olmetegevusi seevastu kipun häbematult edasi lükkama kui need just nii hädavajalikud pole, et ilma üldse elada ei saa nagu näiteks ummistunud peldik. Isegi sel juhul tekkib tahtmine soovitada perel teist vetsu kasutada.

Meil Kanadas on järgmine riiklik püha alles "perepäev" veebruari keskel, millest mulle palju tolku pole. Riigiametid toda mitteametlikku püha vabaks ei anna, kaasa vähemalt võib kodus istuda, pangad on ju kinni. Mina pean ootama kevadiste munadepühadeni, enne kui lisa vaba päeva saan. Et elu järgmise kolme kuu jooksul päris lootusetu ja mõttetu ei tunduks teen talvel mõned mini suusapuhkused. Aprillist läheb jälle normaalsemaks, sest suveperioodil on Kanadas iga kuu mingi vabu päevi pakkuv püha. Sihuke siis minu rutiin, nagu mainitud konti ei murra aga erilist rõõmustavat ka ei paku.