Vanem tütar sai kakskümmend kaks mis vanasti oli viimane taks. Moodsal ajal ei kiputa eriti end isegi kolmekümne kaheselt kellegiga siduma, järjest rohkem ilmub neid kes niisama koos elavad. Meie plika on igatahes ülikooli lõpuni kodus ja loodetavasti veidi kauemgi, nii harjunud oleme, et kuidagi ei tahaks lasta "lapsest" lahti. Alles nüüd hakkan aru saama vanemate tunnetest, kui peale ülikooli lõppu omaette elama kolisin. Tol ajal olid aga distantsid ja võimalused teised, Tallinnast kümmekonna kildi kaugusele siirdumine juba paras samm eemale. Nüüd noolivad viisakamate ülikoolide lõpetajaid paljud firmad üle maailma, pakkumisi võib tulla igalt mandrilt, ei julge arvatagi kuhu tüdruk peale kooli suundub. Õnneks on ka meie linnas kõrgtehnoloogia ettevõtteid, äkki jääb ikka issi-emme käeulatusse.
Peo korraldasid talle kohalikud sõbrad proovides üllatust valmistada. Tahtsin kangesti filmida mis näo pähe teeb kui leiab kodust ootamatult karja sõpru aga koerte jalutuskäigu ajastus osutus nii jamaks, et ta saabus siis kui olin loomi pissitamas. Sõprade jutu põhjal polevatki eriti üllatunud olnud, tehnikainimese asi. Pidu ise oli minu arust liiga rahulik sellise vanuse kohta ja ma ei arva et põhjuseks minu kodus viibimine. Nende sõpruskond lihtsalt ei pööra ei alkole ega muudele mõnuainetele suurt tähelepanu. Kunsti-inimestele pidavat kärakas ja narkots sobima, muidu neil ei tule inspiratsiooni, inseneridel olevat vaja kainet mõistust. Minule see küll kohale ei jõudnud, meie ajal polnud vahet kas ERKI, TRÜ, TPI või PEDA tudeng, kärakat panid kõik, no vähemalt minu tutvusringkonnas. Sünnarid toimusid enamasti ühikas või suvilates, suvel malevas ja alko voolas ojadena. Nagu ei osanud teistsugust pidu ette kujutadagi, samas tuleb tunnistada, et olelusvõitlus toimis ja nõrgemad lendasid elukarussellilt välja kui see hullu hooga pöörles.
Oma kogemuste põhjal ei saa kuidagi öelda, et noorus oleks hukas, pigem võiks väita et noorus oli minu noorusajal hukas. Praegused on minu maitsele liiga ontlikud ja korralikud. Mitte et ma kurdaks aga tahtmatult närib mure, et nende noorus ei paku sellist põnevust ja närvikõdi, mis minu ajal. Või on see tüüpiline "rohi oli rohelisem" jutt, mine võta kinni. Peaasi kui ise jäävad rahule ja õnnelikud on, vanemana loomulikult ka hulga vähem muretsemist sihukeste korralike lastega. Pean siiski lisama, et ühe ohtlikuima legaalse narkotsi sõltuvuses nad on, suhkrust ei suuda ära öelda. Tellitud tort oli nii magus, et hambad hakkasid peale vaatamisest valutama.
Sünnale järgneval päeval olin nii uimane, et võtsin tööle valmispandud lõunasöögi asemel kaasa samasugusesse karpi pandud koerte kondid. Võite muidugi ette kujutada minu pettumust ja kolleegide homeerilist naeru kui karbi lahti tegin. Nii kaugele on siis asi jõudnud, et sööd juba koerte eest konte kui naist kodus pole :D Liisingu auto viisin tagasi nii, et vaid tilk bensu paagi põhjas loksumas. Masinat olime suutnud piisavalt heas korras hoida, polnud vaja juurde maksta ei kummide vahetuse ega kriimude mõlkide eest. Just algas järjekordne suvine pikk nädalavahetus, mida kavas täiega nautida. Ilm on õnneks haruldaselt mõnus, päeval 20 soojakraadi, öösel alla 15, saab aknaid lahti hoida, ilma et palavuse kätte kõngeks.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!