Kuu aega "dieedil".

Minu kaal 81.9kg pühapäeva hommikul.

Täpselt 4 nädalat tagasi alustasin kaalulangetamisega oma inseneri mõistuse järgi, mis tähendas laias laastus õhtuse pugimise lõpetamist ja magusa ning saia hulga vähendamist. Algsest plaanist ka kartul välja jätta loobusin. Pealkirjas sõna "dieet" jutumärkides just sellepärast, et tegu vaid amatööri esimese katsetusega.  Eksperimendi esimene postitus "Hakkaks õige kaalulangetajaks" on siin keda huvitab. Selle ajaga on kaal langenud 87.7-81.9=5.8kg. Praktiliselt tasemele, mida pean enda puhul tervislikuks, sest 80-82 olin 20'te esimeses pooles. Võiks nagu arvata, et eesmärk saavutatud, seega lõpetaks pugimise piiramise. Loomulikult pole mul kavas teha viga, mis ilmselt enamuse kaalulangetajate ebaõnnestumise põhjuseks. Nagu juba algul mainisin oli eesmärk elustiili muutus mitte mingi numbri saavutamine, peale mida võiks vana moodi edasi lasta.

Endal korraldatud eksperimendi põhjal tundub tõepoolest, et rasvakoguse vähendamise juures on palju olulisem just teatud toiduartiklite tarbimise piiramine nii ajas kui mahus, mitte niivõrd füüsilise aktiivsuse tõstmine, mida ma pole teinud. Kas on ka mingit vahet enesetundel. Kõige märgatavamaks ehk pideva raskustunde kadumine kõhus ja palju parem ööuni. Viimane ilmselgelt tingitud õhtusest õgimisest loobumisest. Kas on tekkinud hulle isusid toiduartiklite järgi, mille hulka olen piiranud. Eriti ei ole, vahel võtan kommi või kaks aga soovi tervet pakki pintslisse panna küll ei teki. Pühapäeval matkale minnes ostsime kuus croissanti, neli on ikka järgi, pean homme lapsega jagama ja ära sööma, et hallitama ei läheks. Varem võisin kõik kuus silma pilgutamata nahka panna ja paar juustu-vorsti võileiba otsa kugistada. Magusa vastu on tekkinud isegi tülgastus, lapse sünnal olnud tordist oli raske rohkem kui esimene suutäis süüa, "vähese suhkruga" mango-virsiku smuuti pulgajäätis tundus liiga läila. Janu puhul joon sidrunimahlaga maitsestatud vett või söön arbuusi, hooaeg noh.

Kõige rohkem ehk ongi mind üllatanud kui kerge oli dieedile üleminemine ja sellest kinni pidamine. Eeldatavat tahtejõu kaalule panekut praktiliselt ei juhtunud kui välja arvata esimene nädal või vahel õhtul näksimise isu. Viimasel puhul olen leidnud, et kõige lihtsam on veits järgi anda näiteks ühe "Kalle kaaviariga" kaetud finncrispi näksimisega, võiks ju teisegi võtta aga sellest loobumine pole probleem. Kolmepäevasel matkal sõime hommikul kaerahelbe putru ja jõime kohvi-kakaod kõrvale, lõuna ajal pähkleid ja paar küpsist käigu pealt, õhtul pakisupp ja nuudlipakk kahe peale potis. Kõrvale näksisime soolaküpsiseid suitsuvorstiga. Eelviimasel õhtul praadisin veerand potitäit kukeseeni, mida ei raatsinud kuidagi metsa maha jätta. Tagasiteel ostsime autos pugimiseks korvi virsikuid, mustikaid, kilo kirsse ja eelnimetatud smuutijäätiseid.

Igapühapäevast kaalumist on kavas jätkata. Kui kaal peaks alla 80 minema tuleb toidukogust veits tõsta. Kui jään 80 ja 82 vahele sama toitumisega on järelikult tegu minu jaoks enam vähem õige koguse ja koostisega. Muideks praegugi tegin just toitu homseks kaasa. Sinki lõigates tekkis küll mõte järgijäänud tükk, mis karpi ei mahtunud, suhu pista aga kuna ma õhtul ei söö said kaks hüperõnnelikku koera selle pala endale :D