Rhodos, saabumine

Vaade meie rõdult

Kolmapäev, 23 Mai

Hommikul ärkasin päris ebameeldiva unenäoga. Olin juba Kreekas mingil üritusel ja hull põiekas tuli kallale. Vetsu kusagilt ei leidnud, lõpuks vajusin vaikselt seltskonnast eemale mingi põõsa taha. Nagu unes ikka muudkui pissid ja imestad, et kuidas nii pikalt jagub aga otsa ei saa. Muidugi ilmusid kusagilt politseinikud välja ning otsustasid mind siivutu enesepaljastamise eest arestida. Selle peale ärkasin. Kergendus oli suur: esiteks käeraudade puudumise ja teiseks kuivade linade üle. Kell oli alles kaheksa aga edasi magada enam ei viitsinud, hommikukohvi kõrvale pugisin korraliku kõhutäie ajades mikrokas kuumaks eelmisest õhtust üle jäänud põdraprae kartulite ja porganditega. Takkajärge selgus, et õige otsus, sest järgmine kord sain korralikult süüa alles õhtul seitsme ajal Kreekas hotellis.

Läheme lennukile

Viimaste asjade pakkimine, kohvri kaalumine, väljuva lennu üle kontrollimine ja lapse üles ajamine võtsid järgijäänud aja. Lõpuks oli kõik valmis, tellisin Taxify kaudu takso ette, E klassi mersa saabus 5 minutiga. Juht oli väga vaikne venelane, kogu sõidu ajal vahetasime vähem kui 10 sõna, auto samas päris mugav. Taksomeeter näitas 7.80, andsin tüübile 9 euri vaevatasuks, oleks jutukam olnud poleks kümnest kahju olnud. Lennujaamas sujus check-in kiirelt, charterlennule üle neti teha ei saanud. Väljalend venis sutsuke aga õhus tegime aja tasa, maandumine 5 minti ennetähtaegselt. Lennuk ise suht lage igasugu meelelahutusest, ei filme ega tasuta jooke, sööke. Kogu Euroopa oli pilvekatte all, alles vahemere kohal hakkas sinist alt paistma.

Esimene pilk Rhodosele

Kohvri saime kohe kätte, tolli polnudki, keegi ei tundnud lennujaamas huvi passi või ID kaardi vastu. Marsa leidsime kohe üles, paarikümne minutiga viskas Kristose nimeline tore kreeklane lennujaamast hotelli. Esimene mulje väljastpoolt ei olnud eriti uhke aga teenindaja lauas sõbralik ja tavalise fassaadi taga avanes kena basseinide ja madalate majakestega palistatud siseõu. Siin oli ka esimene kord kui tuli ID kaart ette näidata, mis tõmmati magnetkriipsu kaardilugejast läbi. Toa saime tasuta upgrade merevaatega. Pisike aga puhas ja korraliku vetsu ning dushiga, lisaks külmik ning lisatasu eest seif. Toa wifi eest maksime 9 euri, Fuajees ja baarides on see tasuta ja täitsa normaalse kiirusega.

Kerged joogid baaris

Oma „kõik hinnas“ eeliste kasutamist alustasime baarist, mina krabasin õlle, tütrele valge vein. Istusime basseini lähedal laua ääres ja surfasime netis. Baarid olid lahti vaheldumisi, pidime ajaga kaasa liikuma kuni kell seitse avati resto õhtusöögiks. Eelnevate internetist loetud arvustuste põhjal olin veidi mures, aga nagu peagi selgus polnud põhjust. Valik polnud tõepoolest sellel tasemel, mis 5 tärni hotellides kuid nii salatid kui soolane toit väga maitsvad. Eraldi peab välja tooma oliive ja mereandidest soojasid toitusid. Kartulisalat ainus, mida enam ei võtaks, mitte et paha, aga Eesti oma vastab rohkem minu maitsele. Magustoidud esinesid ehk kõige nõrgemalt, vaid kaks kooki, mõlemad keskpärased. Masinaga tehtud filtrikohv polnud suurem asi, üllatav sest üldiselt lugesin kiitvaid hinnanguid Kreeka kohvi kohta. Greibimahl oli väga hea, õuna oma nii magus, et tütar selle jägri jättis. Mis parata, eks laps peab siis veini toidu kõrvale jooma, sest see oli küll hea.

Õhtusöök, esimene käik ;)

Kere sai igal juhul täis pugitud. Istusime mõnda aega restos ja surfasime netis aga tütar lasi jalga kui eemal paar tüüpi suitsetama hakkas. Mind suitsuhais ei sega suurt, meie naispere seevastu lausa allergiline tubakakärsa vastu. Plika suundus tuppa, mina lõpetasin oma kokteili ja istusin edasi, sest peagi pidi Battlefield V avaüritust üle neti live näidatama. Paraku selgus peale kolmandat õlut, et olin tunnikese segi ajanud, üheteistkümneni ei viitsinud oodata ja kobisin tuppa. Peab magama keerama, sest hommikueine algab 7:30, puhkust ei saa ju raisku lasta minna – ok nalja tegin, mis puhkus see oleks kui ei saaks sisse magada.

Meie tuba seal heledamas majas keskel otse basseini kohal