Väisasin Frederik Chopini ;)

Prosit Frederik !!!

Tegelikult astusin elus esimest korda Poola pinnale ja seda tolle muusiku nimelisel Varssavi lennuväljal. Visiit jäi lühikeseks, sest vähem kui kaks tundi hiljem olid rattad maast lahti Nordica lennukil, millega Tallinna suundusime. Üle Atlandi lend toimus tuliuues Boeingi 787 Dreamlineris, kus istmed mugavalt liikudes tavakohasest palju mugavamat magamist võimaldavad. LOT lennukil oli majanduslikel kaalutlustel istekohtade arv suurem ja vahed väiksemad, mistõttu minusugune pikakoivaline pidi end hoolikalt sättima, et tudida saaks. India lennukompanii lennukeil, millega eelmised kaks aastat lendasin, oli igatahes palju vabamalt ruumi. Ajaviiteks vaatasin Family Guy seeriaid ja Simpsonite filmi. Maiuspalaks jaapanlaste krimiloo, mis ingliskeelsete subtiitritega. Toit oli lennukis keskpärane aga vähemalt veini pakuti kõrvale lisaks paarile purgile õllele.

Chopini lennuväljal läksin duty-free poodi hindasid uurima. Esialgne segadus numbrite suuruse osas sai lahenduse kui küsisin teenindajalt mis need tähendavad. Mul polnud pähegi tulnud, et poolakad ikka veel oma Zlotysid kasutavad, arvasin et kogu Euroliidu Euroopa Eurode peal. Igatahes lisaks mustsõstra liköörile haarasin ühe viisakama ja ühe tavalise konjaki. Kõigi nende kasutuseesmärk on jäätise maitsestamine. Kui ma ei peaks jaksama nii palju jätsi sisse ajada, eks siis võib vahel pitsikese niisama ka võtta, Lapsel tuli lendu oodates janu, toiduputkas müüdi meeldiva üllatusena lisaks igasugu tavalistele karastusjookidele ka õlut ja siidrit purgikaupa külmikust. Seda nähes tekkis minulgi janu.

Lennul Tallinna saime supersoodsad kohad otse hädaväljapääsu (eee... mis eestikeelne korrektne termin "emergency exit" jaoks peaks olema???) juurde, jalaruumi sõnaotseses mõttes jalaga segada. Tänu taolisele mugavusele kukkus pilt eest ning ärkasime alles vahetult enne maandumist. Tallinnas avastasin, et mul pole nõela millega sim kaarti vahetada. Küsisin Esttraveli esindusest, meeldiv proua pakkus kirjaklambrit, mis edukalt asja ära ajas. Vanem laps oli küll vastu sõitnud aga seoses ulatuslike remonttööde ja ehitusega ei pääsenud lennujaamale ligi. Peale lühikest ekslemist jalutasime kohvritega Ülemiste keskusesse. Ratastega kohvriga polnud miski probleem pool kilti kõmpida ehkki algul kirtsutasin nina seoses palava ilmaga.

Ühe hooga otsustasime Rimist läbi hüpata. Ladusin korvi Eesti hõrgutisi täis aga alko leti ees sain vaatamata eelnevale hoiatusele tõelise shoki. Saku Hele poolteist eurot ja ega teisedki margid  mainimisväärselt soodsamad polnud. Mis siis ikka, esimene asi peale ajavahest ülesaamist on sõit Läti Vabariiki, kus valitsus õllelembeste kodanike seljast viimast nahka ei koori. Majanduslikus mõttes muidugi kujuneb paari kasti Läti maksumärkidega õlle hind oluliselt kallimaks kui bensukulu juurde arvata aga esiteks tuleb seda põhimõtte pärast teha ja teiseks oli niikuinii plaan Lätis käia. Ühendagem siis meeldiv kasulikuga ja võimalikult pea.

Vaade magamistoa aknast

Koju jõudes võis tõdeda, et see aasta on tõepoolest suvi Tallinnas Torontost ette jõudnud, puud lehes ja õunapuud kohe õide puhkemas. Peale tervitustseremooniat krabasin külmikust Originaali ning jalutasin +27C palavuses tiiru ümber maja. Kõik on armsalt endine meie krundil, lapsepõlvesõbrast naabri omal aga totaalsed muutused peale omaniku vahetust. Vanad õunapuud, kuused ja osa hekist maha võetud, maja ümbrus tühi, kõle. Eks ma saan aru, et igal inimesel on õigus oma maa ja aiaga talitada oma soovi järgi, küllap neil nägemus milline elukoht välja peaks nägema. Kuidagi hingel valus oli näha ja tunnistada, et üks etapp on elus järjekordselt pöördumatult möödas, meie kauaaegseid naabreid pole enam üleaia. Naljatasime, et mõlemapoolselt oli tegu justkui laiendatud suveperekonnaga, vähe selliseid inimesi kelle juurde niisama võisid pea iga õhtu etteteatamata sisse astuda kohvitama, õllekest rüüpama või niisama lobisema. Ei tea kuidas küll harjun olukorraga, et ootamatu kitsikuse korral ei sobi suhkrut või jahu üleaedse käest laenama minna.

Õhtu lõpetasime mõnusa saunaga. Üllatusega täheldasin, et uni ei kimbutanudki. Istusin netis, lobisesin teispool ookeani lapsevahis kaasaga ja panin telefonile uue plaani peale.10 euri eest piiramatu loba, sms ja 10GB datat on ikka super Kanadalase vaatevinklist nähtuna. Enne põhku pugemist helistasin sõbrad läbi andmaks märku, et olen jällekord kodumaa pinnal.

Linnulaul keset linna