P.S.
Minu arvamus on ilmselt kallutatud seoses asjaoluga, et olen Gustav
Adolfi vilistlane.
Järgnevad
küsimused on otse Ritsikult ilma redigeerimata maha plagieeritud,
Äitähh Ritsik !!!
Iseloomusta kooli kolme sõnaga.
K
Kohustus,
klassikaaslased, õpetajad.
Ü
Pidutsemine,
eksamisessioon, maleva.
Tüütu
kuid vajalik ettevõtmine, ma ei arva, et ükski süsteem suudaks
muuta koolis käimist nauditavaks seni kui tegu kohustusega. Pidasin
seda juba kooliajal vajalikuks hinnaks, et hiljem saaks toredaid asju
teha. Enam-vähem nagu praegu tööl käimine: töötan et saaks elu
nautida mitte ei ela selleks et tööd nautida.
Mis
on koolielus positiivset?
K
Sõpradega koos olemine,
kehalise kasvatuse tunnid, koolipeod.
Ü
Muretu nooruse
jätkumine, tüdrukud, sõbrad, peod, maleva, asjalikum suhtumine.
Elus edukalt
hakkamasaamise aluste omandamine, iseasi kui efektiivne see on aga
kindlasti parem kui mitte kooliskäimine.
Mis
on koolielus halvasti?
K
Varane ärkamine,
mõttetud kohustuslikud ained, erineva taseme tõttu tihti
igav kuna õpetaja kontsentreeris tähelepanu nõrgematele ja
keskmikele, koolivorm.
Ü
Kohustuslikud
poliitained ja nõuk. vene
sõjaline õpetus,
paindumatud programmid, töölesuunamine, vähene praktiliste oskuste
õpetamine võrreldes teoreetilistega.
Ebaefektiivsus.
Pean kõige efektiivsemaks meetodiks eelkõige just kodus õppimist
ja koolis vaid konsultatsioonis käimist arutamaks kohti millest
päris lõplikult aru ei saanud. Samas vaevalt suudaks enamus lapsi
sellise süsteemiga edukalt hakkama saada. Nüüd muidugi saan aru,
et hulk „mõttetuid“ aineid aitasid kaasa avarama maailmavaate
kujunemisele. Mõned siiski minu jaoks mahavisatud aeg nagu võin
pealt 50'sena tunnistada.
Mida
sa direktorina
teeksid, et koolis oleks parem elu?
K
Direktor ei saa suurt
miskit teha, olulisi otsuseid saab vastu võtta alles ministeeriumi
või parlamendi tasemel.
Ü
Sama ilmselt ülikoolis.
Ministrina
muudaks koolisüsteemi diferentseeritumaks, rohkem riiklikke erikoole
kuhu saamise ja püsimise otsustaks õppeedukus, natuke nagu
jalgpalliliigades. Ma ei vaidlegi, et see tekitab stressi aga ehk
ongi parem juba varakult tutvust teha päriselus ette tuleva
konkurentsi ja stressiga. Kasvatame tugevamad lapsed, mis ei tapa
teeb ainult tugevamaks. Usun et paljud lapsed eelistavad õppestressi
tavakooli jõmmidest koolikiusajate põhjustatud stressile.
Milline
on hea õpetaja?
K
Õiglane, autoriteetne,
oma erialast vaimustuses, huumorisoonega.
Ü
Sama.
Mida
kool sulle on peale teadmiste andnud? Mingeid koostööoskusi,
loovust?
K
Õpetanud sotsiaalset
grupisuhtlust, minu ajal
grupitöid koolis polnud.
Ü
Sama kuid
lisaks ka näpuotsaga koostööoskust.
Mida
kool pole õpetanud, aga oleks võinud?
K
Kõige
rohkem tundsin puudust konkreetsest kutsesuunitlusest, mida õppides
kelleks võimalus saada või ka mida peaks õppima, et teatud erialal
tööle hakata.
Ü
Ülikooli
õppeprogramm
oleks võinud olla paindlikum ja praktilisema suunitlusega, samas
oleks ilma eelmise punktita olnud raske õigeid valikuid teha. Mul
polnud isegi ülikooliajal selge kelleks saada tahan.
Kas
õppekavade maht on liiga suur?
K
Ei ole,
kuid peaks olema keskast alates palju diferentseeritum,
reaalhuvilistele reaal, humanitaaridele nende huviained.
Ü
Ei ole,
aga kordan: õppeprogramm
oleks võinud olla paindlikum ja praktilisema suunitlusega.
Kuidas
puhata?
K
Kool võiks hiljem
alata, nii 10 paiku. Vähem öösel pidutseda, sest õppimisest küll
väsinud polnud kui paar eksamieelset päeva välja arvata.
Ü
Sama.
Mida
teed, kui kool saab läbi?
K
Kindlasti lähen
ülikooli.
Ü
Peab
vist tööle minema :P
Tagasi
vaadates tuleb tunnistada, et just nii läks.
Lisada
tahaks, et Tallinna Tehnikaülikooli haridus on Ameerikas täiesti
konkurentsivõimeline.
Rõõm kuulda, et tipikad saavad ka mujal hakkama!:) Ega ma selles kahelnudki. Mina ülikoolis õpitud "punastesse"ainetesse eriti kriitiliselt ei suhtuks - paradoksaalselt andis stuudium mulle hea ettekujutuse sellest, kuidas asjad ei peaks olema ja boonusena andis poliitökonoomiat eriliselt triksis nooremas keskeas naisterahvas, keda kõik noormehed, lisaks vaatamisele ka kuulasid:D Ülikool oli sel ajal eelkõige ajugümnastika ja andis edasiseks eluks vajaliku laialdase tutvusringkonna, tänapäeval on minu arusaamist mööda kõrgharidus diferentseeritum ja märksa praktilisema suunitlusega ning ka laiapõhjalist tutvusringkonda on tänu õppevormide erinevusele raske saavutada. Malevast (EÜE saab sel aastal 55) ma üldse ei räägi!:D
ReplyDeleteMeil oli ülikoolis vene keele õpetaja see, kelle pärast kogu poistest koosnev grupp loengus käima hakkas, varased said esiridadesse kohad. Õpetaja nimelt oli supervormis seksikas blond pikkade juustega preili, kes kandis lühikest seelikut ja väga nappe alukaid milles esiridades istujad võisid oma silmaga veenduda. Kõige naljakam oli see, et vene keele loenguga hakkas toimima Pavlovi refleks, ainuüksi vennasrahva keelt kuuldes läksid poistel mõtted alukate peale, mis 20 aastastele mehehakatistele mõjus liigagi erutavalt :P Mina, kes varem põhimõtteliselt venkude keelt ei õppinud sain eksami viie. Koolis pole vaja muud kui innovatiivset lähenemist!
ReplyDelete