Pea nädal tagasi ilmus meile uus kushett majja. Ega ma suutnud üle kahe päeva oodata. Kuna mingeid selgitusi vabatahtlikult ei tulnud otsustasin ise küsida otse, et miks seda mööblitükki vaja oli ja miks minuga ei arutatud. Olin nagu eriti suuremahulise finantskuriteo advokaat kaks päeva oma argumente ette valmistanud põhjendamaks miks eelmainitud objekt kahjulik ja sobimatu meie majas. Kaasa suutis kummagile küsimusele vastata ühe lihtlausega, mis mu relvituks tegid. Kogu minupoolne põhjendusarsenal alates kusheti materjalist ja lõpetades tolle mõjuga koerte hingeelule kaotas igasuguse tähenduse. "See kushett teeb mind õnnelikuks"!!! Minu poolt minut vaikust seedimaks kuuldu salakavalust ja mõistmiseks, et vastuargumendid lihtsalt ei eksisteeri käesolevas neljamõõtmelises universumis. Kahtlane, et neid üheski paralleeluniversumitestki leiduks. Lõpuks olin sunnitud nentima: "Kui sulle õnneks nii vähesest piisab siis on küll tore". Arglik katse minuga mitte konsulteerimise põhjuse väljauurimiseks sai väga loogilise vastuse, millele ei saanud vastu vaielda: "Sa poleks niikuinii nõus olnud".
Vot sellise keskaegse Itaalia Machiavelliliku manipuleerimise ja Ivan Julma hirmuvalitsuse kombinatsiooni tingimustes olen sunnitud siin kaugel maal viimast jõuraasukest kokku võttes meeste õigusi kaitsma. Lahing kaotatud ei hakanud pikalt vimma pidama ja kolmandal päeval isegi istusin sohvale. Minu oma oli ikka palju mugavam ja pehmem aga mis sa teed kui kõrgemad jõud on teisel arvamusel. Nüüd olen mõned korrad tumeda riidega kaetud shvammitükil telekat vaadanud. Positiivse külje pealt pole veel kärntõbe ega istmikuseent saanud, asi seegi. Samas on kushetil avaldunud üllatav mõju mu kaasale. Koos telekat vahtides nihkub ta nüüd ligi ja suskab isegi jalad ahvatlevas poosis mulle sülle. Sihukest asja vanal nahkdiivanil küll ei toimunud, ehkki ka tollega on seotud ilusaid mälestusi 😉
Paraku on palju selliseid asju, mis meenutavad üht või teist romantilist momenti elu eri etappidest. Enamust õnneks või kahjuks ei saa majja või oma tööruumi lihtsalt ruumipuudusel kokku kuhjata. Hakka veel kaasale seletama, miks mul stringid tööriista kastis või kõrvarõngas pudeliavaja küljes 😜 Mõned inimesed miilustavad meelega maailma kuulsates kohtades, mis kuhugi ei kao ja jäävad meenutama ilusaid aegu alati kui neid uudistes näed. Samas natu riskantne ju ka, justkui tätokaga: mis siis kui äkki ükskord enam ei meeldi. Tätoka veel saad suure raha eest välja kärsatada aga proovi sa Eiffeli torni õhku lasta kui oled seal oma eksiga õrnutsenud aga nüüd soovid toda mälestust kustutada 😝
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!