Mai eelviimasel päeval vaatasin, et peaks see kuu kenasti 150 km täis saama, sest 139 juba tehtud ja kaks päeva veel. Läksime tütrega 5 kildisele ringile. Ilm oli nii hea ja tunne mõnus, et otsustasin teise ringi ise otsa joosta. Tagasipööramise koha peal silkasin edasi, prooviks õige esimest korda elus 15 km järjest joosta. Ei tohiks eriti raskeks kujuneda, esimesed 5 olid rohkem soojenduse eest kuna plikal seekord eriti ei sujunud.


Järgmine päev oli puhkepäev botaanikaaia jalutuskäigu näol. Õhtul jäi youtubes silma videolõik teemal kuidas joosta nii et ära ei väsiks. Enamasti vanad tuttavad asjad, mida siiski tasub üle korrata. Esiteks tuleb enne soojendada, pärast rahuikult sörkides maha rahuneda ja venitusi teha. Soojendus kujuneb mul tavaliselt iseenesest: esimene kilt pool minti aeglasem kui distantsi keskmine. Hingata soovitab läbi suu nii sisse kui välja, seda olen koguaeg teinud, ka tavel. Hingamistihedus sõltuvalt tempost, tavaline sisse kahe või kolme sammuga, välja ühe, kahe või kolme sammuga. Tavaliselt on mul kaks ja kaks normaaltempos. Kehaasend, jooksusamm, lõdvad lihased ja keha. Kui väsima hakkad võta hoogu maha aga jookse edasi. Vett peab piisavalt jooma enne ja pärast, pikematel distantsidel ka jooksu ajal. Söömise koha pealt mina ei võta hommikul midagi, jooksen tühja kõhuga, üldiselt soovitaatkse siiski enne veidi näksida.

Delfis oli alles uudis, et armastatud 39 aastane näitleja Märt Avandi jooksis ümber Harku järve võimsa aja. 4:25 kilomeetri peale on igati hea, Stravaga olen 5K distantsil isegi selle korra kätte saanud. Päris uhke tunne kui minust pea paarkümmend aastat noorema mehe sellist aega võimsaks nimetatakse. Korrektsuse huvides tuleb siiski tunnistada, et mul pole aimugi raja raskusest ega sellest palju Avandi pingutas. Rääkimata Delfi definitsiooni "võimas aeg" tegelikust väärtusest😋
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!