Kes ootab mingit poliitikat, irooniat või niisama nokkimist/trollimist võib kohe kinni klõpsata, juttu tuleb vaid jooksuteemadel. Nimelt võtsin täna kätte ja otsustasin proovida mis tunne on poolt maratoni distantsi joosta. Ilm oli soodne, 18-19 kraadi sooja, kerge tuul ja madal õhuniiskus. Ma ei tea kas päris jooksjad sihukestele asjadele tähelepanu pööravad aga minu puhul on ilmal väga oluline roll, lisaks muidugi asjaolul kui hästi oled maganud. Kuna jooksen alati hommikuti tühja kõhuga ei oska selle koha pealt kommenteerida. Varustuseks igaks juhuks vanad ja auklikud jala järgi sisse joostud Mizuno Waverunnerid, superõhuke särk ja püksid, peas nokats.
Ei hakka põnevust hoidma, mis seal salata, uhke tunne, et jaksasin 21 kilti ühe jutiga läbi joosta. Võttes arvesse, et aasta eest oli kahe poole kildi jooksmine katsumus on iga mõõdupuu järgi tegu edasiminekuga.
Kuidas jooks kulges? Suht ühtlases tempos nagu hiljem selgus. Rajale sai mindud mingite eriliste ootusteta ehkki teatud sihid olid silmi ees. Põhieesmärk poolmaraton kahest tunnist kiiremini läbida, hea tundega lootsin eelnevate 10 kildi aegade põhjal ehk isegi tund viiskümmend saavutada. Siiski jätsin ka võimaluse jooks pooleli jätta kui peaks kusagilt hullult hõõruma hakkama või muidu mingi oluline ettenägematu segav asjaolu ilmnema. Aja või distantsi nimel ennast hingetuks joosta polnud kavas. Kui seekord ei jaksa, eks proovin suvel mõni teine kord uuesti. Oluline eelis võrreldes rahvajooksudega, kus aeg ja koht ette kindlaks määratud jätmata mingitki paindlikkust planeerimisse.
Enne jooksma minekut muidugi vetsukülastus mõlema numbri täitmisega, et hiljem tülitama ei hakkaks. Hamba alla ei pannud midagi, jõin vaid pool klaasi vett. "Eelsoenduseks" kujunes koerte hommikune jalutuskäik, sest kaasal läks äkki kole kiireks. mul on ka Adidase pisikeste veepudelite vöö aga nagu viimane kord selgus, kukuvad pudelid sealt välja. Võtsin kaks sajagrammist (vett muidugi😆) igaks juhuks kaasa, üks kummaski käes. Tänavanurgal surusin nokatsi pähe, panin kella käima ja hakkasin sörkima.
Esimene kilt kulus kehale sissejuhatuseks, teine ka aeglasem aga siis hakkas sujuma. Tempot hoidsin meelega rahuliku, sest pole ju kunagi nii pikka maad jooksnud. Ei tahtnud, et mingid lollakad krambid või muud ootamatud hädad tülitama hakkavad. Tänavaid pidi 3 kilti jõeorgu ja seal mööda Terry Fox'i jooksurada 3.5 korda edasi-tagasi. Jooksin omale mugavas tempos ilma eriliselt pingutamata. Higistasin mõõdukalt, vahepeal tuulisemates kohtades kuivasin ära, kohati lausa mõnusalt jahe. Tõusud võtsid hingeldama aga lauskmaal lihtsalt kulgesin. Jalad jooksid, mõtted peas lippasid oma rada. Paar korda "ärgates" pidin nats ringi vaatama, kus ma olen.
Iga poole kildi tagant kuulsin aegu. Rahuldusega võisin nentida, püsin kenasti alla kahetunni tempos. Kümpsi kukkudes mõnus tunne - pool maad joostud, hea aeg. Siis äkki sain aru: poolmaraton on ju 21.1km mitte 20km. Pergel eeldatavale ajale kerib julgelt viis minti otsa. Pisuke pettumus, aga ega seepärast tempot tõstma ei hakanud, pigem langes veidi. Kõige raskemad olidki 9. 10. 11. ja aeglasemad 17. 18. kilomeeter, viimased kaks ilmselt raja profiilist tulenevalt. Kui distants 5 kildiste juppide peale jagada siis esimene 26minti järgmised kolm 27minti - üllatavalt ühtlane minek. Ainsamana napilt alla 5 mindi joostud viimane kilomeeter vihjas, et võhma jäi järgi.
Kodu eest jooksin hooga läbi, viskasin pudelid murule ja tegin poolekildise lisaringi, sest kõik äpid mõõdavad teepikkust isemoodi. Ei tahtnud, et panen nad kinni napilt enne kui distants tegelikult joostud. Viimane kord viitteist kilti joostes Strava mõõtis mulle 14.99km😠 Nüüd siis Huawei kella järgi 21.47km ja ajaks 1:53:44, pusisin mõnda aega kella kinni lülitamisega. Samas 21 kilti sai täis 1:51:26, sada meetrit otsa viimase kildi tempo alusel annaks poolmaratoni 21.1km ajaks seega 1:51:56. Keskmine kiirus distantsil oli 5'18" kilomeeter.
Enesetunne täitsa normaalne, jalalihased ja liigesed kangevõitu, mingit hullu väsimust polnud. Samas selge, et maratoni ma praeguses vormis küll ei jookseks.
Või noh eks ma jookseks kui keegi miljon dollarit annab või elu mängus, aga niisama oma lõbuks või blogilugejatele näitamaks kui vinge vend ma olen (jääb pikisilmi tunnustavaid kommentaare ootama🙏), ei mängi välja. Huvi pärast kaalusin kohe peale jooksu: 1.8liitrit higi oli rajale jäänud. Vett jõin pudelitest ainult kurgu niisutamiseks, erilist janu jooksu ajal polnud ja isegi peale dushi all käimist neelasin vaid ühe õlle. Ju siis tempo piisavalt madal ja ilm jahe, et hullu vedelikukaotust polnud.
Homme teen puhkepäeva kui just laps jooksupartnerit ei vaja. Tavaliselt annavad lihased kõige rohkem tunda just järgmisel päeval, eks me näe, momendil küll väga mõnus pehme tunne, viin koerad jalutama, ainult painutama ei taha teised lubada😜
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!