Politseist, rassismist ja jänkust :P

Mina ja lapsed igatahes tunneme end palju kindlamalt ja
mugavamalt koos politseinike mitte tänavademonstrantidega.
Pildil Canada politsei täisvarustuses.

Tõepoolest on juba kopp ees sellest Ameerika niinimetatud rassirahutuste teemal jahumisest. Seda nii massimeedia kui tavakodaniku tasemel. Põhjuseks asjaolu, et kõik probleemid visatakse ühte patta ja keeratakse segi nagu puder ja kapsad.

Enne kui edasi lähen defineeriks rassismi, mis on kas eelistuste pakkumine või diskrimineerimine ainuüksi rassilise kuuluvuse alusel. Absoluutses enamuses riikides on taoline käitumine põhiseaduse või muude seadustega keelatud ja seda nii USA's, Kanadas kui ka Eestis. Mida siin protestida, kui leiate, et mingi ametkond, firma või kodanik on käitunud rassistlikult minge kaevake kohtusse. Canadas on probleemiks pigem "reverse racism" kus ametkondadele on tehtud ettekirjutused eelistada "silmapaistvaid vähemusi" (visible minorities). Suurt poleemikat tekitas paari aasta tagune olukord, kus tuletõrjesse (suur konkurents) võeti vastu "värvikvoodi" alusel nõrgemate katsetulemustega, et oleks proportsionaalne esindatus tagatud. Põlevast majast väljatassitavale vaevalt läheb korda, mis värvi tuletõrjuja on, peaasi et jaksaks tassida.

Konkreetne juhtum, millest viimane protestilaine alguse sai oli tõenäoliselt tüüpiline politsei ülemäärase jõu kasutamine. Mis täpselt juhtus, seda peaks selgitama juurdlus, mitte sotsiaalmeedia postitustele rajanev rahva arvamus. Muidu langeme mõttemaailmas tagasi sajanditetagusesse olukorda kui ülesköetud mass nõidu põletas. Jällegi pole tehniliselt ju vahet mis nahavärvi kodaniku vastu politseinik seda rakendas. Paraku ollakse Ameerikas (ka Canadas) selle koha pealt väga tundlikud. Tulemuseks on põhitähelepanu pööramine ohvri nahavärvile mitte asjaolule kas jõu kasutamine oli põhjendatud või mitte.

Enamus kodanikke ei kujuta umbkaudseltki ette politsei tööd. Politseinik puutub seoses oma tööga kokku hoopis teistsuguse kontingendiga kui tavainimene. Selles keskkonnas on käitumismallid oluliselt erinevad võrreldes banketisaaliga, tühised eksimused võivad kalliks maksma minna. Siit ka jõuline reageerimine potensiaalselt kuritegeliku seltskonnaga suheldes. Eksitakse pigem jõulisemas suunas kui vastupidi, sest liiga leebet käitumist võetakse nõrkuse avaldumisena. Uskuge mind, politseis ei tööta inimesed hea palga, mingite hüvede või mustade peksmise võimaluse pärast. Absoluutne enamus on pühendunud missioonitundega inimesed. Samas ei saa salata, et ka nende hulgas leidub korrupteerunuid ja muidu molkusi kuid oluliselt vähem kui rahva hulgas üldiselt. Selline töö, kus hommikul tööle minnes pole kindel kas õhtul koju tuled ei ole nõrkadele.

Nii palju kui mul on olnud isiklikku kokkupuudet USA või Canada jõustruktuuride esndajatega, on alati tegu äärmiselt professionaalse, abivalmi ja meeldiva käitumisega. Nii arrogantne ma ka pole, et seda oma kena välimuse arvele kirjutaks😜 Kokkuvõttes eelistaksin iga kell naabrina (või läheks luurele nagu venelased ütlevad) ükskõik millise nahavärviga politseinikut kui suvalist tänavademonstranti. Ükskõik kui ülla eesmärgi nimel protestimise käigus pole märatsemisele ja rüüstamistele absoluutselt mingit õigustust.

Kohalike sündmuste juurde tagasi pöördudes kohtusin täna jooksuriideid aeda kuivama viies jänkuga. Kahjuks küll täitsa tavalise halli mitte Playboy Bunnyga. Jänes oli üllatavalt kartmatu, lasi end õige lähedalt nii pildistada kui filmida. Lõpuks puges mustsõstra põõsa varju. Eile pakkus ta meie kutsadele meelelahutust, koerad ajasid hüpikut mitu minutit taga. Too narris neid niisama: siksakitas ja kui tüdis puges aia alt läbi jättes pettunud koerad pahaselt järgi haukuma.