Aiast ja koertest, kass ka.

Esiplaanil viigipuu (andke teada kui lehte vaja)
mõned tomatitaimed ja taga rabarberipuhmad.

Korralikuks muutununa ei sobi mul sõna murda. Kui oli lubatud aiast ja koertest blogistada siis seda ma ka teen, sadagu või pussnuge või tulgu maavärin (mida õnneks siinkandis suurt karta pole, pussnugade osas ei või nii kindel olla peale äsjaseid postitusi😜). Igatahes selgus meeldiv tõsiasi, et viimaste vihmadega on rabarber hullult hoogu võtnud. Sai kaasalegi vihjata, suve peale puitub teine muidu ära. Ega suurt lootust polnud, et nii paha poiss kooki saab, aga naine halastas ja kitkus lausa oma käega kümmekond prisket vart. Ma suure stressi all terve kilo kehakaalu kaotanud😏 Momendil istun ila tilkudes ja oodates tagaaias ning naudin Eesti stiilis jahedat suveilma. Loomad sai välja aetud ja ilusti pildistamiseks üles rivistatud. Korra tekkis mure kassi suhtes, kes omale vale tooni valinud. Otsustasin siiski võtta riski kiisu pildile lubamisega, koertest üks tõmmu ja teine liigitub pruuni värvi kategooriasse, kahe peale domineerivad selgelt. Täitsa lõpp kui värvitundlikuks olen muutunud, ehk peaks tihemini päikseprille kandma, need muudavad kõik ühtlaselt tuhmiks ja tumedaks.

Kassil ankur taga, et plehku ei paneks.