Hariduse ja koolituse tulevikust

Priviligeerituse postituse kommentaaride käigus kaldus vestlus ka ümberõppele ja haridusele üldse. See omakorda pani mind mõtisklema tuleviku haridusest. Kuidas võiks välja näha ja milline süsteem võiks kõige efektiivsem olla. Mis üldse oleks inimestele hariduse andmisel eesmärgiks. Aeg-ajalt on silma jäänud killud siit ja sealt, üritan kuidagi oma mõtteid süstematiseerida.

Tänapäeva haridussüsteem põhinevat ajalooliselt suures osas riikide vajadusel koolitada välja bürokraatide armee, kelle abil riigivalitsemist ellu viia. Seda alates Egiptusest ja Kreekast kuni siiani välja. Briti impeerium viimistles põhilised meetodid, mis praeguseni kasutusel. Tänapäeval on koolisüsteem suures plaanis üle maailma väga sarnane, kõikjal õpetatakse samu põhilisi oskusi nagu lugemine, kirjutamine, arvutamine, loodusteadused, humanitaarteadmised. Mõnevõrra erinevad on "poliitilised" ained ja religioon, mille puhul järgitakse kohalikke ettekirjutusi vähem või rohkem rangemalt.

Koolisüsteem vormis lapsed käivad mitu kuni paarkümmend aastat koolis on samuti säilinud siiani. Tasapisi hakkasid kursused üle kolima internetti aga seoses pandeemiaga olid paljud riigid sunnitud väga järsku distantsõppele üle minema. Kõrge tehnoloogilise arenguga piirkondades toimis suht valutult, mujal esines tõsiseid probleeme. Distantsõppe puhul tuleb lisaks tehnoloogilisele võimekusele interneti infrastruktuuri ja arvutite olemasolu näol mängu ka personaalne külg. Osadele lastest sobib distantsõpe ideaalselt, koolistress jääb olemata, teised ei saa kuidagi hakkama, sest vajavad vahetumat suhtlemist. Ise olen alati õppinud omaette õpikust või netist, tunnis polnud võimeline keskenduma, liig palju segavaid faktoreid nagu sõpradega lobisemine või kenad klassiõed. Suurimaks mureks on ilmselt kooli sotsiaalse osa välja jäämine, lapsed suhtlevad distantsõppe puhul vahetult vaid väga kitsa sõprade ringiga. Aga äkki ongi vahetu suhtlemine väljasuremisele määratud?

Kuidas võiks näha välja tuleviku haridussüsteem, mis on selle eesmärk. Minu arust on põhieesmärgiks valmistada ette kodanikke võimalikult hästi elus hakkama saamiseks. Kuidas seda kõige efektiivsemalt saavutada?

1. Kõigile mõtlemisvõimelistele tagada tasuta baasharidus. Lugemine, kirjutamine, elementaarne arvutamisoskus ja loodusteaduste alused peaks olema võimalik algkooliga (3-4 aastaga) selgeks õpetada. Selles vanuses võiks lapsed käia edasi koolis nagu seni, sest nii omavad möödaminnes ka sotsiaalse suhtluse alused. 

2. Järgmise 4-5 aasta jooksul peaks kergelt diferentseerima humanitaar ja reaalkallaku huvidele vastavalt. Enamus võiks käia endiselt koolis aga need lapsed kes soovivad ja saavad hakkama võiks olla distantsõppel.

3. Praeguse mõiste järgi gümnaasium võiks olla vabatahtliku valiku alusel diferentseeritud humanitaar, reaal ja rakendusliku hariduse peale. Siinkohal on ilmselt vajalik mõningane riigipoolne juhtimine kohtade hulga määramisega, et ei tekiks hiljem liig suurt vahet hariduse ja tööturu vajaduste vahel.

4. Ülikool kui selline võiks enamuses kolida distantsõppele. Sotsiaalse suhtlemise harjutamise peale raisata oleks mõttetu. Esimesed üks kaks aastat antakse süvendatud alused valitud erialadel ja efektiivselt õppima õpetamisel, edasi võiks sõltuda suures osas palju rohkem momendi vajadustest. Suured firmad suunaks just neile kursustele, mida konkreetselt lähitulevikus vaja.

See on muidugi väga rohmakas mudel aga arvan, et oluliselt efektiivsem kui praegune. Usun, et paljud meist on näinud enda peal kuidas väga suurt osa ülikoolis õpitut pole kunagi edaspidises tööelus vaja läinud. Kooliosa põhiteadmisi pean siiski kõigile tähtsaks üldhariduslikust vaatevinklist. Momendil kipub olukord olema selline, et tööd saanud ülikooli lõpetajad saadetakse kõigepealt kursustele omandama oskusi, mida just see või teine konkreetne firma vajab, tihtipeale tagasi samasse ülikooli kust diplom saadi. Oma tütar hea näide, mehhaanika inseneri haridusega sai tööle tarkvara insenerina. Esimene pool aastat kulus puhtalt koolituse peale.

Distantsõpe paneb õpetajate ja õppejõudude kohtadele surve, neid poleks enam nii palju vaja kui tudengid ise üle arvuti kursuseid võtavad.

Mis teie arvamus on koolisüsteemi tulevikust ja distantsõppest kui sellisest.

P.S. See uus blogiformaat ajab mind ka hulluks😡 No miks ei võiks olla uuele formaadile üleminek, programmide uuenduste paigaldamine, jne ... tehtav kasutajapoolse soovi korral aga mitte automaatselt programmi haldaja poolt😕 Üks põhilisi pingeallikaid vanematega (pealt 80 aastased) suhtlemisel on nende arvutites toimunud ja toimuvate programmiuuenduste haldamine. Tarkvara firmad peaks arvestama sellega, et suur hulk kasutajaid pole asjatundjad pruukimata sõnagi mõista ekraanile ilmuvatest teadetest!