 |
| Kas usute, et minu jooksuringi ääres on nõiamaja😉 |
Puutume kokku järjest mahukama infolaviiniga, põhiprobleemiks on kujunenud terade sõklatest eraldamine ehk siis üksikute tõeste ja tõesemate väidete väljasõelumine libainfo heinakuhjast. Kuidas aga otsustada, mis on tõsi, mis pooltõsi, mis lausvale.
Teatud lihtsamates olukordades võime usaldada iseenda meeli ja kogemusi, ehkki ka neid suht lihtne petta. No näiteks kuumusest hõõguvat pliidirauda katsuma ei tiku, sest ükskõik mida keegi väidaks, usaldame oma kogemust - kõrvetab. Paljaid elektrijuhtmeid ei hakka torkima ka siis kui endal peaks kogemus puuduma, usume targemate väiteid elektrilöögi eluohtlikkusest. Eelnevate näidete puhul ei vaidle vastu ka vandenõu teooriate toetajad kuna katse ja eksituse meetodil võimalik väga lihtsalt "tões" veenduda.
Sutsu keerulisemaks läheb igasugu kraami sissesöömise ja joomisega, mis koheselt maha ei tapa või haiglasse ei vii. See käib nii "imerohtude" kui dieetide kohta, paremal juhul lihtsalt kasutu, halvemal tapvalt mürgine. Väikestes kogustes on organism võimeline suht edukalt igasugu kahjulikke aineid neutraliseerima, pikema tarvitamise korral muidugi tekivad tervisekahjustused, paraku ajab tõsiusklik need nelja aastaaja või rahvusvahelise vandenõu kaela.
Hoopis raskeks läheb aga otsustamine sellistel juhtudel, kus oma meeled pole võimelised registreerima fenomeni olemasolu või teadmised täielikult puuduvad. Neid asju on paraku meeletult palju alates kvantmehhaanikast ja lõpetades mikrobioloogiaga, enamus tänapäeva teadust langeb tavainimese kogemuse kohaselt "imede" kategooria alla, mida vaid üksikud "võlurid" ehk eriala teadlased teataval määral mõistavad. Rahvas võib kahelda palju süda kutsub, kuid kasutab kõhklemata igapäevaselt teadusuurimistööde vilju nagu moblasid ja aspiriini, mõned muidugi ka kristalle, võluvitsasid ja antifriisi koroona vastu.
Keegi pole ekspert kõigil aladel, seega ei jää muud üle kui enda teadmispiiridest väljas kedagi usaldada. Põhiküsimuseks - keda: kas kirikuõpetajat, naabrinaist, teadlasi, poliitikuid või tuimalt suvalist magusa jutuga tüüpi interneti avarustest. Minu lähenemine on kuulata oma eriala spetsialiste, kuid sedagi õrna kahtlusega, sest teatavasti pole ükski vähegi keerulisem teooria 100% täpne ja tõene.
Miks ma eelistan kuulata spetse - selle pärast, et teaduslik teooria kuulutatakse tõsiseltvõetavaks alles pärast äärmiselt põhjalikku analüüsi ning katsetega ülikõrge tõenäosusega kinnitamist. Sealjuures peavad katsed olema nii kontrollitavad kui ka korratavad, võimaldamaks sõltumatutel spetsidel, kahtlejatel ja eelkõige konkurentidel veenduda teooria õigsuses. Kogemus ja tehnoloogia võidukäik on teadusliku meetodi kinnituseks. Kui "imed" ka päriselt eksisteeriks ja palvetamisest piisaks probleemide lahendamiseks poleks ju mingit põhjust kurja vaeva näha ning meeletuid summasid kulutada teaduse ja tehnika arendamiseks.
Seega ma usaldan justnimelt oma eriala spetse: lennundusinsenere raketiasjanduses, autoremondi lukseppi sisepõlemismootori probleemide puhul, torumehi kanalisatsiooni küsimustes, arste ravimite ja põetamise teemal, ... Jah, ka nemad vahel eksivad, aga suurusjärkude võrra harvem kui "tüübid tänavalt", kes enamasti teema põhitermineidki ei tunne. Samas pole mu usaldus sugugi universaalne: toruluksepa juttu mikrobioloogia teemal või arsti targutamist investeerimisest kuulan vägagi skeptiliselt. Nad võivad ju vahel naelapea pihta saada ka täiesti võõral erialal, kuid tõsiseltvõetavuseks peaks iga kingsepp jääma oma liistude juurde. Ise võite arvata millisesse kategooriasse langevad koroonavastaste protestimarsid ja grupikallid - miks ma küll ei näe seal arste, epidemolooge või apteekreid😏
Usaldamise ja uskumise vahe vaid kvantitatiivne: uskumine on kahtlusevarjundita 100% usaldamine. Ma ei usalda ennastki sada protsenti, mis siis veel teistest rääkida - parandamatu skeptik nagu ma olen😁 Paraku võin rahuldusega nentida, et vähemalt isiklikust vaatevinklist kinnitab praktika minu lähenemise "usaldatavust"😜
Mida, keda, mille alusel teie usaldate - kas ja kuidas olete saanud kinnitust, et just teie meetod "usaldusväärne"?
Kui sa samastud nende inimestega, siis kaovad su mured, sest siis sul pole nende inimeste vastu midagi, vaid sa oleks oma praeguste seisukohtade ja tõdede vastu. Vabadus teeb inimesed skisofreeniliseks. See on see Indigoaalade mäss. :D
ReplyDeleteMa saan aru, mida sa öelda tahad, aga oponeerin, sest kõik asjad ei ole inseneeria "töötab - ei tööta" või sapööri "lõika-läbi - õige - juhe" loogika järgi võetavad. Ka teadlastel ja ekspertidel on palju paralleelseid, sageli ka vastukäivaid teooriaid. On teadusalasid, kus ei annagi midagi faktidega kontrollida, nt filosoofia, keeleteadus, teoloogia jne. Ka arstiteaduses tehakse pidevalt uusi avastusi ja hinnatakse vanu ümber, nt kas mäletad seda ravimit talidomiid, mis keelati ära aastaid tagasi, kuna põhjustas rasedatel naistel suurte väärarengutega laste sündi?
ReplyDeleteNii et eluterve skeptitsism on hea, aga vahel tasub inseneri kastist väljapoole ka vaadata 🙂.
Need protestimarsid küll käivad närvidele jah mullegi.
Keeleteaduses on küll eksperimendid täiesti olemas, lihtsalt igas keeleteaduse harus ei saa neid otse rakendada, nt püstitades teooriaid mingi keele dokumenteerimata mineviku kohta - siis saab kontrollikriteeriumiks pigem koherentsus nende andmetega, mis on dokumenteeritud. Ja aeg-ajalt aitavad külgnevate alade teadused oma andmetega asja täpsustada.
DeleteMa olen isegi kirjandusteaduslikest eksperimentidest lugenud. Ja nii keele- kui ka kirjandusteaduses kasutatakse statistilisi meetodeid jms.
Mõtlesin keeleteaduse kohta sama. Ja "faktidega kontrollimine" on palju laiem mõiste kui "eksperiment". Igasugune tegeliku keelekasutuse uurimine / vaatlus on ju "faktide kontrollimine". Näiteks eesti keele tasemetööde ja koolilaste kirjandite analüüs, murrete uurimine (kus siis ikkagi öeldakse pang ja kus ämber?), tekstikorpuste analüüs.
DeleteJah, seda ka. Lihtsalt keelte eelajaloolise arengu kohta saab paratamatult ainult väga kaudseid andmeid ja see on tahes-tahtmata spekulatiivsem. Mitte et see erineks väga bioloogilise ennemineviku protsesside kohta hüpoteeside püstitamisest.
DeleteJa keerulisemate kultuurinähtuste uurimisel (teemad nagu Balzaci looming või suuremal skaalal kas või rõivamood kui niisugune) on muidugi faktidele keskendudes oht puude tagant mets silmist kaotada (mõtlen siinkohal Barthesi "Moe süsteemile", mis oma strukturalistlikus algosadeks jagamise vaimustuses kaotas minu arust täiesti silmist selle, kuidas mood ühiskonnas töötab ja kuidas moekirjeldusi lugedes on seal oleva märkamisega võrreldes vähemalt sama oluline märgata seda, mis sealt puudub.)
DeleteSee viimane kehtib üldse paljudes kohtades.
DeleteMe õpime tasapisi bridži mängima. Ma kogu aeg seletan, et negatiivne info on sama väärtuslik kui positiivne - "tal oli võimalik oma neljast kallismasti näidata, aga ta ei teinud seda, järelikult tal seda ei ole". Kuid inimesed eriti ei usu mind.
Igasugu strateegiadokumentide ja plaanide puhul on sama. Väljajätted on tihti tähtsamad kui muu sisu. Kellele siis raha või tähelepanu EI jätkunud? Milline ettevõtte osakond mainimist ei leia? Milline transpordiviis või kultuurivaldkond ei saa struktuurifondidest toetust?
ja filosoofia kohta lisan, et pmst toetuvad kõik teadused mingil määral filosoofiale, kes tegeleb selliste alusprobleemidega nagu "mida tähendab tõesus".
Delete... mis on jah, vaieldamatult spekulatiivne, aga ilma selle spekulatiivsuseta ei saa üldse süsteemsemalt mõelda.
DeleteTeadusfilosoofias tegeldakse mh küsimusega "mis on (teadus)fakt". Kui fakt peab teadusteooriat kinnitama. Aga mitte iga asi pole fakt. Fakti mõistetakse teooriast lähtuvalt, fakt on teoreetiline konstrukt.
DeleteKui palju teadlased teadusfilosoofiast hoolivad, on eraldi küsimus.
Kui ma õieti mäletan, siis oli üks lähenemine selline, et teadusteooria peab ära defineerima, mida selles teoorias loetakse faktiks. Fakti definitsioon võib teooria arenedes muutuda. Eksperiment või vaatlus või miski muu on viis, kuidas fakte produtseerida.
DeleteMa oleks pidanud täpsustama, et pean eelkõige silmas "hard science", pehmetel aladel on tõlgendamisvõimalus väga lai ja seega "tõe" määramine või üldse otsimine pea võimatu.
DeleteKui tähelepanelikult lugesite, siis ma väitsin, et eksperdid jäägu oma eriala juurde. Ma ei arvagi, et insener peaks või oskaks keeleteaduse, filosoofia või psühholoogia puhul oma ekspertiisi rakendada.
Väidetavalt allub kõik universumis toimuv füüsikaseadustele. Paraku ei tea me kõiki rääkimata määramatuse ja juhuslikkuse osast.
Meditsiin on hea näide arenevast teadusest. Paljud rohud, mida sada aastat tagasi soovitati oleks praegu kuritegelik. Inimkeha on nii keeruline süsteem, et selle remontimise juures teeme alles esimesi samme - just nagu läheks haamri ja mutrivõtmega kosmosesüstikut parandama. Mõne lihtsa probleemi lahendama aga küpsenud mikroskeemi jaoks on vaja peenemat tehnikat.
"Ei tea" on aus vastus.
ReplyDeleteSpetsialistidest pole põhimõttelistes küsimustes abi. Kus on paras tasakaal demokraatia ja autokraatia vahel? Kui palju koguda ja kuidas jagada makse? Kui kaugele peab ulatuma inimeste õigus süsteemi vastu protestida?
Spetsialistid saavad sind siin harida, anda maailma mõistmiseks vajalikud vahendid, aga mitte rohkem.
jah, teoreetiliselt võib ju piirangute vastu grupikallidega protestimas käia inimene, kellel on teaduslik maailmavaade ja kes ei eita seda, mida praegune teaduslik konsensus covid19 kohta ütleb, aga ühtlasi on tema ideaal, et looduslikku valikut ei takistataks meditsiini vahenditega. Või et viirus on teretulnud maailma rahvastikku vähendama ja ta on valmis iseennast sellele vähendamisele ohverdama.
Deletema ise sõnastan seda tavaliselt nii, et ratsionaalsus on vahend, aga seda, mida vahendiga teha, otsustatakse ikkagi kõhutunde pealt.
DeleteÜtleme, et homme tuleb valitsusse eelnõu, et kõik blogijad pannakse vangi.
DeleteMa tahaks selle vastu protestima minna.
Aga ma ei saa, sest mingid grupid on protestimise kui tegevuse ära kaaperdanud ja ühiskond peab kõiki protestijaid automaatselt ullikesteks.
On hea, kui demokraatial on ventiilid, mille kaudu aur välja läheb ja võim rahva käest signaale saab. Kuid kui need ventiilid on külahullude, mõjuagentide ja rahvavaenlaste käes, siis see ju ei tööta.
Covid19 kohta on konsensus olemas vaid kohati.
samas eelmisel kevadel tegid saarlased oma tooliprotesti ja keegi ei pidanud ullikesteks. Ma arvan, et selliseid võimalusi on veel.
DeleteKodanike haritus on üks kõige suuremaid probleeme, hakkan ise vähehaaval loobuma veendumusest, et eestlased üks äraütlemata haritud rahvas.
DeleteSamas võib esmapilgul arusaamatut käitumist põhjustada totaalselt erinev eesmärk nagu notsu tabavalt selgitas grupikalli osavõtu näites.
Minu nn põhiolemus on see, et alati on igal asjal mitu tahku ja on väga vähe asju, kus ongi must/valge või jah/ei vastused. See on reaalne kogemus.
ReplyDeleteKuna Rents kirjutas just toitumisest, siis see on väga hea näide. Ma lugesin raamatut A, mis ütles, et ülekaaluni juhivad bakterid ja siis raamatut B, mis väitis süüdlaseks aju. Minus ei tekita see konflikti, vaid ma usun, et mõlemal on õigus, või pole kummalgi õigus, aga see polegi ju oluline, see on huvitav.
Aga tegelikult, päriselt, iga päev ma loomulikult ei jaksa iga asja üle kahelda ja "miks" küsimusi esitada. Minu jaoks on selle küsimuse point hoopis muus. Miks inimesed tahavad saada selgeid konkreetseid vastuseid?
Mu tutvusringkonnas on kahetusväärselt palju inimesi, kellel on iga jumala asja kohta siin maailmas seisukoht ja arvamus. See on nii väsitav ja samas ka hämmastav. Just eile koosoleku ajal juurdlesin selle üle, et kas a) neil inimestel on igav ja neil on palju aega b) neil on sisemine ebakindlus ja nad lihtsalt vajavad igas asjas vastuseid ja selgust c) nad on ülimalt enesekindlad ja usuvadki, et kõigele siin maailmas on olemas vastus ja nemad, õnneks, teavad seda.
Nt Ritsiku metsateema. Inimesed, kes väidavad, et kui metsi ei majandata, siis saabub katastroof. Okei, võimalik, aga mis siis?
Või Sinu lockdown teema. samuti, ei ole ju ühte õiget vastust. Osa teevad nii, teised teisiti ja võrdeline seos puudub, sest lisaks on veel 100+x muutujat, mis tulemust mõjutavad. Ehk siis, suures pildid vahet ju pole.
Indigoaalane, õige vastus on loomulikult c). Mis siin üldse mõelda.
DeleteEhk siis, sina juurdled pikalt ja vaed võimalusi. Mina võtan sinu variandid ning teen hetkega valiku ja ütlen selle sirgelt välja. Ja teen iseendast sinu jaoks illustratsiooni :)
onju, te ju olete lugenud neid artikleid seosest ebakindlustaluvuse ja konservatiivsete vaadete (ameerika mõistes) vahel?
Deletehttps://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17620621/
ja et sellel on korrelaat ka aju ehituses (kuigi asi vajab veel põhjalikumat uurimist):
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3092984/
Sellest hilisem artikkel:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4411993/
"The degree that anxiety is generated in response to an indefinite collection of data received about a situation is ambiguity tolerance and is a stable trait of the individual. "
Neid ei ole, aga mingeid sarnaseid (ja mitte nii teaduslikke) küll. Just Trumpi valimise järel.
DeleteAga teine pool on see, et ühiskond minu arust ootab keskealiselt valgelt mehelt enesekindlust iga hinna eest. "Puusalt tulistamist." Et noh, tal on nüüd kogemus ja värk olemas, paneme ta juhtima, sest ta orienteerub kiiresti ja teeb kiirelt otsuseid.
Kui on koosolek, kus osalevad sama organisatoorse tasemega mehed-naised, siis ootus sellele on sama. Naised pakuvad variante, argumente, analüüsi, eri vaateid. Siis tõuseb püsti Keskaealine Valge Mees ja ütleb, et kena kõik, aga me teeme nüüd nii. Pannakse kirja ja minnakse laiali.
Ehk on see kõik muutumas... või siis ei ole.
meenub ka see Menckeni lause, et "keerulistele probleemidele on olemas lihtsad, kergesti mõistetavad valed vastused". ("For every complex problem there is an answer that is clear, simple and wrong").
DeleteMuide, seda guugeldades viskas kohe esilehel ette artikli sellest, kuidas see kehtib meditsiinis:
https://www.researchgate.net/publication/262226032_For_every_complex_problem_there_is_an_answer_that_is_clear_simple_and_wrong_And_other_aphorisms_about_medical_statistical_fallacies
Facebookis on värske töökuulutus "otsime kommunikatsioonispetsialisti" ja selle all märkusena soovitus "Vabaduse platsilt saab ju - seal on koos hulgem töötuid, kes oskavad kõik keerulise jube lihtsalt ära seletada".
Deletea ilma naljata - kommunikatsioonispetsina oli Lihtsate Vastuste Trump ju mõnes mõttes ületamatu. Ta oli kohutav president, aga kampaania tegemise peale väga tugev.
DeleteNii kipub olema, et mida vähem asjast teame, seda kõigutamatud on sellesse puutuvad veendumused😁
DeleteLihtsaid lahendusi üritas eelmine valitsus pakkuda ja kõigi jamade kõrval raske tunnistada, et eelmise kevade pandeemiaga sai paremini hakkama kui praegune. Muidugi oli rahva hirm suurem aga siiski.
How they’re ‘nudging’ us into tyranny
ReplyDeleteTHERE is hardly a more important issue to discuss today than the Covid-19 ‘vaccine’, especially as society risks dividing itself into those who are perceived as clean (with a ‘passport’) and those who are not. What is worse, we the public are being played, or ‘nudged’, into this tyranny.
In the modern and highly-specialised world, people, including those who work in science and medicine, have no choice but to trust the terminology used by scientific and health authorities. Yet the terminology is very confusing, if not often deliberately misleading. This results in Government spokesmen, MPs answering constituents’ concerns, and the MSM (who should be questioning and investigating this) misleading the public.
As a scientific technical writer by profession, I feel that I have a duty to help, rather than watch society being ‘nudged’, as trusting and well-intentioned people become feeble subjects of the biggest-ever experiment in behavioural ‘science’.
Behavioural ‘scientists’ and behavioural psychologists seem suddenly to have more political power than HM Government. But these professionals are not objective archangels guiding society to its divinely ordained ends. They have their own worldview and some of them, perhaps all, are politically motivated in this ‘window of opportunity’ to change the mass psychology. Susan Michie, for instance, who sits on Sage and the Covid-19 Behavioural Science Advisory Group, is a member of the Communist Party of Britain. Her worldview is radically different from mine. I begrudge having my behaviour, and society’s behaviour, changed by her and her colleagues. I am deeply disturbed that my fellow citizens have been so easily manipulated, and that they are now attempting to manipulate me, whether they realise it or not. The key to this manipulation is the new science of ‘nudging’ and we need to become familiar with it.
This is the remit of the Behavioural Insights Unit, a ‘social purpose organisation’ originally set up within the UK Cabinet Office, which proudly calls itself The Nudge Unit and boasts that it exists to improve people’s lives and communities.
‘Nudging’ sounds innocuous enough, but it is Orwellian-speak for coercion. Already, families have been divisively nudged into becoming the Government’s agents. I know this, because I have been getting it in the ear from my mother (a former State Registered Nurse), and from relatives, friends and neighbours. ‘Has Mark had the jab yet?’, they ask my wife. ‘No,’ she replies. ‘Why not?’ they ask. On top of all this, I have had persistent nagging from the NHS, via phone calls and letters.
I imagine that my experience of ‘nudging’ is fairly typical. One has to hand it to the Government’s Nudge Unit: they are good at their job. And all this for an ‘experimental vaccine’ (I will return to the term ‘experimental vaccine’).
I should say that I am not radically opposed to the Covid-19 vaccines that are on the market for emergency use. Ex-Pfizer science chief Dr Mike Yeadon (who has contributed to TCW) suggests that those who are particularly vulnerable (such as the elderly) should discuss it with their doctor. Like many scientists and doctors, he advises the young not to accept it, and certainly not children. Yeadon is just one of many good and questioning scientists who have been marginalised by the international ‘Nudge Units’ of Big Tech. This hardly surprising, because Bill Gates has been obsessively enthusiastic about biotech vaccines for years, and the founders of Google are transhumanists, also obsessed with biotech, as the means to life extension if not eternal life.
Mark Pickles, 59, is a scientific technical writer who has worked for science
See on nüüd näide eksperdi arvamusest, millega ei ole midagi peale hakata?
DeleteHea töö, anon!
lahendus on kaos.Kui suunda pole siis pole tarkusega midagi teha aitab ainult ennustamine ja see ongi uus tarkus kuini suund leitakse.
ReplyDelete