Monday, April 26, 2021

Koroona semantika

Vaatasin tänast Aktuaalset Kaamerat ja sain aru miks rahva jaoks kogu koroona vaktsiinide teema nii segaseks jääb. Paljudel on tegu protsendi arvutamisega või isegi selle mõistest aru saamisega, mis siis imestada kui mängu tulevad keelelised peensused. Eesti keele med termineid ma ei tea ja ei viitsi ka otsima hakata aga üldsusele mõeldud AK peaks siiski üritama pandeemia teemat võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt selgitada. 25 aprilli AK 27:22 minutil algab vaktsiinide efektiivsuse teemaline jutt.

Paraku on kõik segi kui puder ja kapsad, lisaks veel ekslikud väited nagu täitsa alguses: "Uute tüvede vastu võitlemisel jäävad jänni kõik vaktsiinid". Kui see lause panna kokku järgnevate hirmutavalt väikeste protsentidega LAV (12.5%) ja Brasiilia (14%) tüve kohta jääb vähemalt minul võhikuna mulje, et vaktsineeritutest vaid see väike protsent on kaitstud. Veendumaks mis mida tegelikult tähendab surfasin veits netis ja üritasin omal käel praeguse seisu infi kokku panna.

Tegelikult pakub vaktsiin pea täielikku kaitset raske haigestumise vastu. Kuidas siis nii, tekib põhjendatud küsimus. Väga lihtne - terminid, definitsioonid on segi, välja toodud numbrid pole võrreldavad. 

Semantika oluline ka juuksuril
kui lisaks striptiisi ei soovi😏
Esiteks on esmane number 95% inglise keeles "efficacy",  hoopis midagi muud kui "effectiveness" kuid käesolevas kontekstis võiks ilmselt Eesti keelde tõlkida efektiivsusena. Efficacy väljendab definitsiooni järgi sümptomaatilise nakatumise protsentuaalset vähenemist vaktsineeritud ja vaktsineerimata kontrollgrupi võrdluses ideaalsetes tingimustes teatud ajaperioodi jooksul (kõik sõnad on selle definitsiooni juures tähtsad, nende muutmine või puudumine muudaks sisu oluliselt). 95% efektiivsus ei tähenda, et 5% vaktsineeritutest nakatub, sest piiratud ajaperioodi jooksul ei nakatu 100% ka vaktsineerimata inimestest (praegu nakatub Indias näiteks alla protsendi rahvastikust kuu aja jooksul). Tegelikult on nakatunute arv suurusjärkudes väiksem. The Lancet seletab suht lihtsalt arvutuskäigu lahti, kes viitsib klikata viitel.

Teiseks pole eri tüvede puhul välja toodud protsendid üldse võrreldavad. Kui originaaltüve puhul on 95% tõepoolest efficacy siis järgnevate tüvede puhul ei näita väiksemad protsendid mitte vaktsiini kaitsevõime vähenemist vaid antikehade neutraliseerimisvõime vähenemist. Vaktsineerimise korral on antikehade hulk vajalikust minimaalsest nii palju suurem, et mitmekordne neutraliseerimisvõime vähenemine ei tähenda vaktsiini kaitsevõime vähenemist. Meritsa sõnul: "Kui läbipõdenutel pole sageli piisavalt antikehi, mis LAV-tüve neutraliseeriks, on Pfizer (ja Moderna) vaktsiini saanutel need peaaegu alati ja suurel hulgal olemas"

Kokkuvõttes: Praegusel hinnangul pakuvad Pfizer ja Moderna nii UK, LAV kui Brasiilia tüve vastu tõhusat kaitset, India kohta pole veel piisavalt andmeid, kuid eeldatavalt ei tohiks see palju hullemaks osutuda. Astra-Zeneca kaitsevõime LAV tüve puhul piiripealne. Johnson&Johnson LAV puhul parim kuid puuduvad andmed UK ja Brasiilia tüve kohta. Varem või hiljem (India olukorda vaadates pigem varem) tekib tüvi, mille vastu ei paku praegused vaktsiinid piisavat kaitset. Sellisel juhul tuleb töötada välja uus, mis mRNA vaktsiinide puhul olevat väidetavalt suhteliselt lihtne tänapäeva tehnoloogia juures. Pfizeri CEO juba rääkis võimalikust vajadusest sügisel kolmanda modifitseeritud doosi järgi.

9 comments:

  1. Hea ülevaade, täna hommikul Terevisooonis prof. Merits kommenteeris eilset AK õnnetust ja seletas teema üsna sama moodi lahti.

    ReplyDelete
  2. Ma usun, et enamik inimesi ei hakka protsendi arvutamisega üleüldse end vaevama ja nende mõttekäik on umbes selline, et kui ei ole 100%, siis on pask. Pardon my French.

    Ehk siis nende meelest vaktsiin kas töötab või ei tööta ja mingeid vahepealseid variante pole olemas.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Huvitav, kas nad rasestumisvastaseid vahendeid kasutavad - need ju ka ei paku ka ükski 100% kaitset. Okei, Spiodin, aga see on ka ainus ning mitte just eriti populaarne.

      Delete
  3. me eile ka vaatasime, vaatad, ei süvene. Aga kui jutt läks sinnani, et AZ annab ainult 60% kaitset, siis jooksis juhe kokku. Et? agu? Kõik meie eesliin on sellega vaktsineeritud?

    Minu "lemmik" on erakondade reitingud. Et kui enne oli nt 15% ja nüüd 20%, siis raporteerib ajakirjanik, et " toetus tõusis 4%" :)

    ReplyDelete
  4. https://www.err.ee/1608191647/soomlaste-aruanne-naomaskide-kasutegur-on-vaga-vaike-voi-olematu

    ReplyDelete
  5. Anonüümiku mainitud näoimaskide artiklit nägin ka ja ei tahtrnud oma silmi uskuda. Asjaolu, et tegu ametlikult tellitud Soome Sotsiaal ning Tervishoiu ministeeriumi avalikustatud uuringuga ei lase seda niisama kõrvale heita. Seega viskasin kiirelt pilgu internetti ja nagu võis arvata on ühe maski kasutamist mittevajalikuks pidava artikli kohta kümned seda tungivalt soovitavad, lisan viited neljale:
    https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tarttuminen-ja-suojautuminen-koronavirus/suositus-kasvomaskien-kaytosta-kansalaisille
    https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/advice-for-public/when-and-how-to-use-masks
    https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prevent-getting-sick/diy-cloth-face-coverings.html
    https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/coronavirus/in-depth/coronavirus-mask/art-20485449

    ReplyDelete
    Replies
    1. ERRi uudises mainiti ka seda, et see originaalartikkel avaldati ajal, mil maskidest oli õudne puudus ja mure, et meedikutele ei jätku.

      Delete
    2. Näomaskide "hädavajalikkus" ilmnes jah siis, kui neid miljonite kaupa hiinast kokku osteti. Enne seda meditsiiniteadlased nende kandmist igapäevatingimustes viiruste eest kaitseks vajalikuks ei pidanud. Need ongi nagu mingi "comfort blanket" või jänesekäpp tagataskus, mõnele psühholoogiliselt vajalikud ja las nad kannavad kasvõi elu lõpuni,aga seadusega sundida kõiki maske kandma on totrus.

      Delete
  6. No palun, kaks päeva hiljem ka spetsialisti kinnitus minu postitusele:
    https://www.err.ee/1608192526/merits-vaktsiinid-annavad-tohusa-kaitse-ka-uute-viirusetuvede-vastu

    ReplyDelete