Koera ja lillepilte

Hilishommikul silmi avades leidsin
magamistoa ukselt ootavad kutsad.

Mida ma siis esmaspäevasel vabal päeval tegin. Arvestades, et päev algab keskööl oli esimeseks tegevuseks eelmise päeva AK vaatamise ässitusel koroona semantika postituse kirjutamine, mille lõpetasin kahe paiku öösel. Mitte et mulle meeldiks öösiti blogistada, lihtsalt massimeedia ärritas seekord üleliia.

Kuna und polnud vaatasin närvide rahustamiseks tund aega TheFlightChannel'i lennuõnnetuste dokumentaal videosid.  Eelneva tulemusena läksin magama alles peale kolme ega saanud piisavalt pikalt põõnata. Ärkasin kummalise tunde peale nagu keegi jälgiks mind - nojah kaks lootusrikast silmapaari vahtis magamistoa uksel kui uniselt silmi vidutasin. Koeraomaniku rõõmud, mis teha. Õues lõi arktiline õhumass armutult pildi selgeks - rõvedalt külm, ehkki kella peal lausa üks plusskraad.

Majaesine tärkav tulbipeenar, õitsev kirss ja kuusepuud.

Esialgu olin kavatsenud jooksuringi vahele jätta kuid tuppa jõudes ajasin trenniriided selga ja jooksma. Andsin tuld, et liiga külm ei hakkaks, tulemuseks neljandat korda elus 5km keskmine kiirus alla nelja poole mindi kildile. Lõunane hommikusöök ja aiatöid tegema. Koukisin hulga tärganud võililli murust, pildistasin lilli ning õites puid. Viinamarja ja kiwi okste lõikumine ei sujunud nii edukalt kui oleks lootnud, ikka oli jube külm. Lõkkealusel sai vähemalt ports kuivi juppe ära põletatud. Okste osas on veel 90 protsenti teha. Võtsin vabalt ja lohutasin end: maailm ei jää seisma kui viinamarja lõikumine nädalakese edasi lükkub või isegi suisa see kevad ära jääb.

Panin hoopis liha grillile, mitu fleece selga, võtsin õlle ette ja hakkasin aialaua taga netis surfama. Blogisid lugedes sattusin väga ajakohasele teemale kuidas vahel "ei saa" tähendab tegelt "ei taha" või "ei viitsi". Liha sai üllatavalt hea, mitte ainult koerad vaid ka naine ja laps kiitsid. Viimaks ei kannatanud enam külma välja ning kobisin tuppa teki alla. Kuum tee soendas vanad kondid üles, nüüd juba täitsa inimese tunne. Peale koerte õhtukäiku tass kohvi, uudiste lugemist ja peagi puhkepäev edukalt õhtusse saadetud.

Ei saa ka selle postituse juures koroonateemat eirata. Eestis plaanitsetakse hulgaliselt leevendusi. Uute nakatumiste number on jõudsalt langenud kuid intensiivravi kohad endiselt pungil täis. Hea vähemalt, et valitsus jättis nädalase puhvri koolivaheaja ja laste kooli lubamise vahele. Põhimõtteliselt üritatakse köiel kõndida lootuses, et vaktsineerimiste ja läbipõdenute hulk tasakaalustab piirangute leevendamisest tuleneva nakatumise tõusu. Väga raske ette ennustada kuidas läheb, loodetavasti siiski neljas laine tuleb suht madal seoses eelnimetatuga. Oleks minu teha, kannataksin kevadel veel mõne nädala piirangutevaba suve nimel, paraku on inimloomuses soov kohe tasu ja nauding kätte saada.

Kui isegi iga kolmas õis kirsi annaks oleks pidu!