Friday, April 9, 2021

Matkapuhkuse planeerimine koroonaajal.

"Kaardivaates" on pilt kurb, kõik võetud
Kui te mõtlete, et ma nii mõne päeva või nädala pärast puhkusele lähen siis eksite. Seoses Koroonaga tuleb puhkuseks valmistuma hakata juba 5 kuud enne, eriti kui plaanis Kanadas mõnd rahvusparki külastada. Parkides on alati olnud külastajate piirangud, sest telkida tohib vaid selleks ettenähtud platsidel ja ettenähtud hulk inimesi. Tavaliselt probleemi pole, augustikuus ehk raskem kohta leida, muidu pole ma kunagi eriti ette planeerinud. Mõned päevad varem lähen veebilehele ja broneerin oma platsi ära. Kui juba eelmine aasta kippus tihedaks minema siis see aasta on täiesti hullumaja. Koroona ei lase rahvusvaheliselt reisida aga kui mujale minna ei saa hakkab rahvas massiliselt loodusesse trügima.

Rahvusparkide reeglite järgi ei saa varem kui 5 kuud oma kohta broneerida. Meedias oli signaale, et see aasta hullem löömine suvistele kohtadele. Ei võtnud väga tõsiselt, kuna aga kavas septembris minna, viskasin igaks juhuks pilgu peale. Broneerimise süsteem iseenesest väga kasutajasõbralikult üles ehitatud - nummerdatud telgikohta saad valida kaardil - kui tead kuhu täpselt soov minna, näed kalendris millised päevad vabad. Telgitamisplatsidel on erinevad piirangud ja mugavused - kämpingutes näiteks elektri olemasolu, raadio (muusika ja muu müra) keeld, koduloomade lubamine, telkide arv, ...  Metsikus looduses vaid telkide ja inimeste arvu piirang - tavaliselt vaid üks matkaseltskond, kaks telki, maksimaalselt 6 inimest. Kämpingus võtan alati mürakeeluga ja koduloomade loaga koha, võimalusel ka elektri (mugav kohvi keeta ja õhtul toimetada või raamatut lugeda).

"Kalendrivaates" kausa lootusetu - rohkem kui 200 koha peale ei ühtki vaba
10 septembrini, kuhu paarile allesjäänule saaks homme kell 07:00 broneerida

Killarney kodulehte avades kukkus suu ammuli. Kuram, seekord oli hirmutajatel õigus. Praktiliselt ühtegi kohta polnud vaba rohkem kui päevaks, järgmised üksikud broneeringud avanevad kell 07:00 hommikul. Olin lugenud, et need lähevad sekunditega, sisuliselt sõltub sellest kellel kiiremad näpud. Valisin õhtul välja paar üksikut vaba kohta, mis sobisid ja selgitasin perele olukorda. Hommikul kell seitse olgu igaüks oma läpaka taga valmis, erinevad telgiplatsid said igaühele määratud. Kõige kriitilisem tütrele, kel lisaks traadiga püsiühenduse kiirusele ka kiireim hiirereaktsioon seoses pikaajalise mängurikogemusega.

6:45 oli äratus, läpakad peale, logisime sisse ja sättisime end valmis. Niipea kui kell kukkus kostusid hiireklõpsatused. Vandusin, sest roheline ruuduke millel hiirenooleke ootas muutus klõpsates punaseks mitte siniseks, mis oleks tähendanud broneerimist. Keegi peninukk oli sekundi murdosa kiirem. Kaasa jäi samuti hiljaks aga tütar suutis kõiki konkurente üle Kanada lüüa. Killarney kämpingus panime igaks juhuks kaks nädalat kirja - iseküsimus kas terve aja seal veedame. Pikk aeg annab ilma suhtes paindlikkuse. Broneerimist saab ühest või teisest otsast tühistada või isegi keskelt jupike välja lõigata. Kaasnev trahv on tühine kui võrrelda puhkuse ärajäämise hinnaga ja linnas vedelemise moraalse kahjuga. Muideks kaks nädalat telgiplatsi maksab üle 700 dollari. Normaalsed mugavad linnainimesed muidugi ei mõista miks peaks keegi tahtma kaks nädalat telgis elada ja selle eest veel peale maksta.

Suurjärve kaldaäärsel maanteel aastal 2000

Metsikus looduses kavatsetud rajale polnud võimalik kohti kinni panna. Peale esialgset pettumust hakkasin mõtlema, et tegelt pole asi nii hull. Tavaliselt tuleb tühistamisi ja kui oled juba kohal ja siis saad eelisjärjekorras broneerida. Huvi pärast otsustasin uurida ka asustatud punktidest kaugemaid põnevamaid rahvusparke: 500 kildi raadiuses vabu kohti polnud. Esimene veidi tühjem üle 800 kilomeetri Torontost (Kanadas on distantsid vähe teise tähendusega kui Eestis😉) - Lake Superior Provincial Park. Kaldakaljusid ja randu pidi kulgev "coastal trail" olevat väidetavalt üks Kanada maalilisemaid matkaradasid. Kord 20 aasta eest kui lapsed pisikesed sai seal paar päeva peatutud. Oli tõepoolest äge, samas muidugi tervet rada me läbi ei käinud. Hei, Killarney on ju poolel teel, miks mitte sõita mõneks päevaks Suurjärve äärde, tagasiteel võiks isegi Sudbury lähedal meteoriidi ja kaevandusmuuseume külastada. Tuleb platsid kinni panna ja matkarada üle vaadata, kui pikka ja millist juppi tahame läbida.

Agawa kanjoni rada, lastega tookord lõpuni ei jõudnud

Võtsin neljapäeva, reede vabaks kasutamaks pühade ajal tööl käimise boonuspäevadest ühe ära. Minipuhkuse plaanisin ilma ja vajaduse järgi, sest aiandus nõuab tegutsemist. Jõudsingi kenasti vaarikad, põldmarjad, roosid ning õunapuude ja pirnipuu oksad lõigatud. Kirss, kiwid ja viinamarjad jäävad nädalavahetust ootama. Õhtul põletasin vaarika ja põldmarja varred ning nautisin sooja ilma. Päeval päikese käes tõusis temperatuur +19C'ni, mõnus aga õlut kulus eeldatust rohkem.

Koroonarinde uudistest väärib märkimist Ontario reedene uus kõigi aegade rekord 4227 uut nakatumist. Möllab Briti versioon ja ka Brasiilia oma kohal, viimane on pannud spetsid tõsiselt muretsema. Valitsus andis välja erimääruse haiglate haldamise ja töökorralduse osas: kõik jõupingutused suunatakse koroonahaigetele, tavaravi ja operatsioonid lükatakse edasi kuna intensiivi kohti tuleb juba jagada sõjaväest tuntud põhimõtte alusel - aitame eelkõige neid, kel lootust ellu jääda. Neljapäeval sain riiklikest uudistest teada, et minu töökohas on nakkuskolle, ametiühingu tegelane emailis kinnituse. Paraku kinni miskit ei panda erinevalt Amazonist, oleme ju "eluliselt tähtsad". Spets desinfitseerimis meeskonnad pidid üle käima. Eks homme näeb kas miskit teistmoodi aga vaevalt.

Neljapäeval kehtestatud "Püsi Kodus" eriolukord linna peal küll välja ei paista. Pood oli rahvast täis nagu enne, maskid ees ja kassasabas hoiti 2m vahet. Liikluspildis pole samuti mingit silmatorkavat muutust. Kaasa sai apteegis esimese doosi vaktsiini, võttis naisukese sutsu lääbakile. Nojah ega keha saa aru, et tegu petukauba mitte päris viirusega - igaks juhuks reageerib täiega. Mina pole ikka veel kutset saanud, peab vist isiklikult kohale minema ja valju häälega süsti nõudma ähvardades muidu maski eest rebida😜

7 comments:

  1. Hakkavad ka korralikud kanadalased kodusistumisest väsima. 😜

    ReplyDelete
    Replies
    1. Madalama astme piirangutega võis Kanada piires ringi sõita ehkki soovitatud polnud. "Istu Kodus" lockdowniga ei tohi teoreetiliselt kodust eriti kaugemale minna, paraku seni kui politsei teid blokeerima ja dokumente kontrollima ei hakka seda ilmselt eriti ei järgita. Eelmine kevad küll istus rahvas kodus, suur skandaal tuli sellest kui provintsi pea käis korraks oma suvilas.

      Delete
  2. Oh, ära põe ja sõida Floridasse!

    ReplyDelete
    Replies
    1. USA - Kanada piir on eelmisest aprillist kinni ja ilmselt jääb nii veel kogu suveks, tavakodanikud üle ei saa. Suvel Floridasse niikuinii minna ei tahaks, siingi liiga palav :D Ega Canada penskareid ilmaasjata "snowbirdideks" nimetata, ainult talveks lendavad Floridasse.

      Delete
    2. Ja isegi, kui Floridasse saad minna, siis tagasi tulles tuleb kohustuslikus korras hotelli karantiini minna, nii umbes 500 dollarit öö. EI aitäh ;-)

      Delete
  3. Nüüd on nii, et ostad pileti loodusesse minekuks nagu teatrisse, metsas ei jookse enam loomad, vaid puhkavad inimesed.
    Vaata kuidas kuldnokk toimetab.

    https://www.youtube.com/watch?v=JTfroBVo25A

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pileti peab ostma ametlikkesse rahvusparkidesse kaitsealadele. Tegelt täiesti toetan, sest kui lubataks rahvast ilma piiranguteta, ei jääks neist "metsikutest" parkidest suurt miskit järgi. Riigimaale (mida on Canadas miljonid ruutkilomeetrid nagu Siberiski) võid rahumeeli niisama minna. Paraku pole enamuses põhjapiirkondades teid, ligi pääseb vaid vesilennukiga, mis õige kallis lõbu. Eramaale muidugi ei tohi üldse oma jalga tõsta - erinevalt põhjamaade korraldusest (nn allemansrätten).

      Tänud kuldnoka kaamera lingi eest. Kunagi sai hülgeid, kakkusid ja vist mingit kotkast jälgitud.

      Delete