Revolutsioon :D

Laupäeval kavatsevad veoautojuhtide "Freedom Convoy" organiseerijad Ottawas võimu üle võtta. Tsiteerin nende enda veebilehelt: Justin Trudeau government and the house of commons must be replaced with a “citizens committee.” - maakeeles "Rahvasaadikute nõukogu". Tuleb tuttav ette ajaloost, rohkem kui 100 aastat tagasi lehvisid sihukesed loosungid Petrogradi tänavatel. Truckerite esialgselt vaktsiinivastane demonstratsioon on seega mõnevõrra oma ilmet muutnud. Kogu loba on sihuke 1. Aprilli maitsega. Iseenesest oleks naljakas kui poleks kurb, sest hulk inimesi ei viitsi süveneda ja läheb kaasa iga võimaliku protestiga. Loosungid igale maitsele: valitsust süüdistatakse olevat nii kommunistid kui natsid, naljavennad soovivad vabaduse nimel surma minna😜

Raadiost kuuldud intervjuud olid tüüpilised. Reporter küsis kohaleilmunutelt, mida nad siia tegema tulid, valik vastuseid: mõni arvas, et vabaõhu pidu, mõni ütles, et tuli sõbraga, mõnel oli niisama igav. Lõpuks üks tegelane teatas, et protestib vabaduse nimel. Küsimusele millise vabaduse ei osanud esialgu miskit vastata, aga siis teatas: "Vabadus, et võin vabalt teha mis tahan ja ei pea kartma tagajärgi ja keegi ei tohi sundida miskit tegema." Lasi enne jalga kui reporter jõudis selgitust paluda.

Truckerite enda ametiühing Canadian Trucking Alliance andis teada, et nad mõistavad selle ürituse hukka. Enamus on niikuinii vaktsineeritud, nii USA kui Canada valitsus on vastu võtnud otsuse piiriületust lubada vaid vaktsineeritud kodanikel. Ilmselgelt on käesoleva protesti puhul tegu tüüpiliste ullikestega, kes lihtsalt igavusest või lollusest igatsorti protestidega alati kaasa lähevad sõltumata teemast mille või kelle vastu protestitakse, peaasi et pulli saab. Eelmine aasta USA's läksid teised küll veidi üle piiri, loodetavasti Ottawas hoiab kohalik politsei seltskonda kontrolli all. Samas on igaks juhuks antud hoiatusi õhtusel ajal väljas liikumise ohutuse koha pealt. Ei saa ka mainimata jätta, et finantsilist toetust on osutanud hulk anonüümseid allikaid (sealhulgas välismaalt), kuhu need niidid veavad võib igaüks ise arvata.

Imelised Talveilmad

Mitu nädalat nagu jõulud

Täitsa uskumatu, aga viimased paar nädalat on vaid korraks temperatuur üle nulli tõusnud ja sedagi korraks peale "sajandi" lumetormi.  Poolemeetrine lumekiht vajus ehk kümmekond senti madalamaks kuid paari päeva pärast tuli uut otsa. Kuna ilmad külmad või väga külmad (homme lubab -25C) on ka lumi selline kerge ja kohev, lausa lust lükata.

Koko lumeradasid üle kontrollimas

Hommikune vaade aknast aeda

Koertel lõbu laialt, külmemate ilmadega ainult kipuvad pisemal varbad külmetama. Ta on ka piisavalt tohm, ei mõista et lakkudes läheb ainult hullemaks kui lumi märgadesse varbavahe karvadesse kinni hakkab. Teedele puistatakse suht ohtralt soola, seega pikki jalutuskäike ette ei võta ja lühikestegi ajal üritan maksimaalselt kinnitallatud lumel soolavabadel kõnniteedel loomadega liikuda.

Aias olevasse lumehunnikusse uuristasin koopaid juurde, nüüd lausa seitse koerasuurust auku "lumemäe" nõlvadel. Kolm hommikut järjest olen käikudesse maksatükke poetades üritanud neid "sisse sööta".  Päris hästi õnnestunud, täna õue minnes trügisid koerad ukse peal ja lõugasid toas sel ajal kui aias askeldasin. Nii pea kui uksest välja said kihutasid täiega lumekuhja juurde koobastest maiuseid noppima.

Sushi on pisem ja kiirem aga arglikum ja kavalam. Üldiselt ei julge koopast täispikkuses läbi ronida, maiuste kättesaamiseks teeb kõigepealt ühe poole tühjaks ja kihutab siis koopa teise otsa juurde. Koko samas vaatamata oma vanusele igavene osav roomaja, poeb kitsastest käikudest läbi nagu ehtne dessantnik ja saab ka kõige kaugemad maiused kätte. Täna kutsad nuuskisid ja urisesid koopa suu ees, keegi võõras oli julgenud jäljed värskele lumele jätta.

Koko

Jälgi ajamas

Olen siin iga päev ilma jälginud, et soodsate olude korral mõni päev vabaks võtta ja suusamäele sõita. Seni ikka miskid takistused ette tulnud, aga küllap jõuab, hooajapiletit ei saa ju raisku lasta. Sel nädalal jälle kole külm, alla 20 miinuskraadiga on mäel natuke nöök kui kohvikutesse sooja ei lubata ja pead vahepeal parklas autos istudes puhkamas käima.

Seitsmes stsenaarium

Arvatavasti on keele ja lojaalsuse vahel korrelatsioon

CSIS avaldas jaanuari keskpaiku artikli teemal: "Venemaa võimalik invasioon Ukrainasse". Nad tõid välja kuus tõenäolisemat stsenaariumit, nii USA kui Britid pakkusid eile aga välja seitsmenda. Mõnevõrra üllatav, et seda tehti avalikult ja lausa konkreetseid nimesid kasutades. Tegu pole mingi ootamatu plaani või geniaalse gambiidiga, Venemaa ja ka teised riigid on seda varemgi korduvalt kasutanud. Isegi mina pakkusin oma hiljutises postituses tolle idee välja. Venemaa üritab korraldada riigipöörde ja võimule upitada endale sõbraliku rezhiimi, mitmed võtmetegelased nime pidi ära toodud ja sanktsioonide alla pandud, põhitegijaks väidetavalt meediamogul Jevhen Murajev.

Nii avaliku infojagamise eesmärk on ilmselt varakult vähemalt tolle tüübi võimaluste santazheerimine. Kremlil oleks ebamugav teda kasutada eriti peale seda kui nad on ametlikult kuulutanud UK välisministeeriumi avalduse täielikuks hämamiseks ja disinformatsiooniks. Kremlimeelse nukuvalitsuse võimule upitamiseks on kolm loogilist võimalust. Donbassi okupeeritud aladel moodustatakse enne rünnaku algust mingi "valitsus" mida Venemaa koheselt tunnustab kui ainsat seaduslikku. Selle variandi eeliseks Venemaa võimalus tolle "valitsuse" palvel minna Ukrainat "fashistide ikkest" vabastama. Teine võimalus, et kohe peale esimeste alade või linnade hõivamist viiakse mingid "oma Ukrainlased" sinna kes siis moodustavad valitsuse ja paluvad Venelt abi "seadusliku" võimu kindlustamisel. Kolmandaks võimaluseks üritada Kiievis sõjaväelise välkoperatsiooniga võim üle võtta. Minu arust liiga riskantne, sest liiga palju võib valesti minna.

Nüüd aga tagasi CSIS kuue stsenaariumi juurde, mida kirjeldan vaid lühidalt, kes soovib võib artiklit täismahus ise lugeda.

1. Viia väed minema kuid jätkata separatistide aitamisega. Minu arust välistatud, sest seda nähtaks Moskvas lüüasaamisena, mida Putin endale lubada ei saa.

2. Viia Vene väed ametlikult okupeeritud Donbassi aladele ja keelduda neid tagasitõmbamist enne Vene poolt rahuldava rahulepingu alla kirjutamist. Ka see tundub liiga lahja käik, sest ilmselt tooks kaasa sanktsioonid kuid ei annaks Vene poolele midagi uut.

3. Okupeerida Ukraina idaosa kuni Dneprini kasutades seda läbirääkimistel trumbina või lihtsalt liita Venemaaga.

4. Okupeerida nii Ukraina idaosa Dneprini kui lõunaosa Musta mere rannikul lõigates ülejäänud territoorium merest ja praktiliselt piirates Ukraina ümber kuna läänes on Transdnestria. Vene vaatevinklist lahendaks mitu probleemi ühe pauguga kaasa arvatud Krimmi varustamisprobleemid ja ühendus Transdnestriaga. Kogu see ala liidetaks Venemaaga. Ülejäänud Ukraina ei suudaks niikuinii kaua vastu seista.

5. Ainult Ukraina lõunaosa okupeerimine vältides nii Harkovi kui Kiievi vallutamist ning sellest tulenevat ohvriterohket linnasõda, kus Vene tehniline ülekaal nii suurt mõju ei oma.

6. Vallutada kogu Ukraina pluss Valgevene kahes faasis ja liita see Venemaaga. Tegu on Kremli märja unenäoga, mida kindlasti soovitakse kuid pole selge kas selleks piisavalt jõudu ja valmidust pikaaegse vastupanuliikumisega madistamiseks.

Nagu varemgi olen maininud: usun, et sõjakäik Ukrainasse saab toimuma, küsimus vaid selle ulatuses. Kremli soovile probleem sõjaliselt lahendada vihjab liigagi selge vastuvõetamatute ultimatiivsete nõudmiste esitamine Lääneliitlastele. Ulatuse osas arvan miskit kolmanda ja neljanda stsenaariumi vahel käiku minevat, erakordse edu korral ei välistaks ka kuuendat stsenaariumi nii Ukraina kui Valgevene ülevõtmise näol. Loogika ütleb, et kui hoog sees ja sanktsioonid niikuinii kehtestatud tuleks üritus lõpule viia.

Venemaa edu perspektiivid: Ajaloos on kiireimad edukad motoriseeritud sõjakäigud umbes 30km päevas (Guderian Ardennides ja USA Kuweidis). Venemaa võib esialgu arvestada lausmaal sarnase kiirusega kui Ukraina vastupanu osutub nõrgaks. See eeldaks aga suurematest linnadest möödumist. Tegelikkuses on ettearvamatu, sest keegi ei tea kui hästi suudab Venemaa läbi viia suuremahulist operatsiooni ja kui tugevalt ning edukalt Ukraina sõjavägi suudab vastu panna. Mida kaugemale väed liiguvad seda keerulisemaks kujuneb logistika. Ilmastiku poolest on selge, et Venemaa peab ründama vähemalt kuu aega enne kevadisi vihmasid.

Kõige suuremaks katsumuseks kujuneb Ukraina linnade vallutamine ja hoidmine. Võimalik, et olen lihtsameelne, kuid isegi Putini poolt ei suuda ette kujutada Kiievi pommitamist, seda oleks haruldaselt keeruline oma kodanikele põhjendada. Tänapäeva infoühiskonnas pole võimalik varjata sõjakuritegusid, millega vene pool kahtlemata hakkama saab.

Ukraina ja Vene vägede üheks võtmeküsimuseks saab olema moraal. Ukrainlane võitleb oma kodu ja omaste eest, venelane on tüüpiline sissetungija ükskõik millise sõnamulaga seda varjata üritab. Sõjaväe moraal sõltub sõjalisest edust, mis aga venelastele ja ukrainlastele tähendab täiesti erinevat asja. Vene puhul on edu definitsioon lihtne: kiire ja väheste ohvritega võit nõrka vastupanu osutava vastase üle. Venemaa strateegide avaldustest paistab selgesti, et nad ei oota erilist vastupanu, kujutavad kogu kampaaniat ette kui Krimmi annekteerimist ainult suuremas plaanis. 

Ukraina sõjaväe ja elanikkonna tugev vastuseis viiks vene moraali kiirelt alla. Ukrainlaste jaoks on ainuüksi kaitselahingutes mõnda aega vastupidamine moraali tõstev, iga puruks lastud vene lennuk või tank ja iga hukkunud okupant tõstab ukrainlaste võitlusmoraali. Me eestlased teame seda väga hästi Sinimägede lahingutest, ka pea 80 aastat hiljem mälestusi lugedes tuleb uhke tunne. Praegunegi Eesti iseseisvus võlgneb palju nii Vabadussõjale kui II maailmasõja lahingutele mis näitas, et soodsate asjaolude kokkusattumisel oleme võimelised suurtele vastu seisma.

Venelastel tuleb tegemist Ukraina Vastupanuliikumise UPA meeste lastelastega

Kui sõjaliselt õnnestubki Ukraina vallutada kerkib üles järgmine probleem, mida Ukrainaga peale hakata: kas liita Venemaaga või panna pukki nukuvalitsus. Nii või naa saab see majanduslikult äärmiselt keeruline olema. Esiteks on suur osa Ukraina tööstusest ja linnadest purustatud, teiseks peab Venemaa arvestama pikaaegsete tõsiste lääne sanktsioonidega ja sellest tuleneva majandusliku mahajäämusega. Ainus võimalus ehitada uuele läänepiirile tuumakaitseliin ja pöörduda näoga itta ning hakata Hiina vasallist väikevennaks.

Kogu diplomaatilist mängu jälgides jääb mulje, et Lääs uduse sanktsioonidega ähvardamise (mis vene poolt ei hirmuta) ja suht väikesemahulise sõjalise abi pakkumisega üritatab Venemaad meelitada sõjalisele avantüürile. Kas loodetakse, et nagu Afganistan murdis NL selgroo nii kujuneb Ukraina sõda Venemaa hauakaevajaks. Ja Putin marsib rind uhkusest punnis sellesse lõksu. Kahjuks põhilised kannatajad nii Ukraina kui Venemaa lihtsad kodanikud sõjaväelastest rääkimata.

Koerte talverõõmud

Pühapäev sihuke mõnus lebo, ei pea suurt miskit tegema. Käisin jooksuringil, nautisin kaasa küpsetatud vahvleid rootsi pohlamoosiga (esimese maailma mõnud) ja surfasin veits netis. Naised näitasid naljakat Tiktok videot, kus keegi oli väikesele koerale sügavasse lumme rajad ehitanud. Väikesele kutsale lausa labürint, hüppamata ei ulatanud üle vaatama, sai ohtralt lõbu omanikuga radasid mööda ringi tormates.

Kutsad uusi radasid avastamas

Miks mitte enda aeda teha koerad juba paar rada iseseisvalt sisse tallanud, paraku ei käinud nende jõud suuremahulisest lumeteisaldamisest üle. Mõeldud tehtud, ajasin jope selga ja pika säärega talvesaapad jalga. Ruumi meil radade sisse tallamiseks küll ja veel. Lumekuhikut vaadates tekkis isegi parem mõte, kaevan käigud alt läbi. Kunagi aastaid tagasi sai lastele lumehunnikusse hulk koopaid kaevatud, mis see siis koertele teha pole.

Peitepilt: kus on kutsikad

Käikusid kaevates selgus, et vaatamata pikalt kestnud külmale ilmale on lumi hunniku sees sula. Uuristamise tegi lihtsaks asjaolu, et suht kerge ja kohev see valge mass, pole jõudnud tihedaks kokku vajuda. Struktuurilisest küljest pole hea, sest tugevust käikudel suurt pole, teisest küljest kui peakski kokku vajuma siis pole ka raskust. Maksimaalseks pikkuseks käikudel sai kaks labidapikkust, kummaltki poolt labidavarre jagu. Kokku kaevandasin kolm käiku, aitab küll, ei tea kas üldse meeldibki loomadele.

Üks majapoolne sissekäik

Koerad jooksid rõõmuga aeda, uued rajad meeldisid väga kuid koopaid piidlesid elukad sügava kahtlusega. Nuuskisid kangetel jalgadel, kes küll sihukesed uuristas ja kes seal end peita võiks. Uudishimu ergutamiseks pidin toast kuivatatud maksatükke tooma ja neid ükshaaval käikudesse pilduma. Aega võttis aga asja sai, maksa lõhn kujunes tugevamaks stiimuliks kui hirm koopas pesitsevate võimalike koletiste ees. Koko oli esimene kes julges käigust läbi käia. Sushi kartlikuna tuli lausa pea jagu välja aga taganes siis ikka pepu ees tuttavat rada pidi tagasi. Viis tükikestena koopaid mööda laiali laotatud maksakäntsakat hiljem julgesid mõlemad koerad koobastest läbi käia.

Koko maksatükki krabamas

Sushi koopas

Islandile ring peal

Virtuaalselt on kõik võimalik😁

Kaasa eelmise aasta jõulukingitus 1322km'ga virtuaalselt Islandile ring peale joosta sai täidetud. Mälestusmedal saabus eelmine nädal postiga. Lisaks on mind pommitatud lugematu hulga järgmiste pakkumistega, ei viitsinud vedu võtta. Jooksen ju niikuinii, ühest medalist küll. Omaette tore oli, aga kuhu ma neid ikka riputama hakkan, pärast sein medaleid täis nagu kapipealne laste karate karikaid. Kaasa muideks jalutas samuti ringi peale ja lõpetas isegi veidi enne mind, mu õigustuseks, et arvestasin vaid jooksukilomeetreid.

Eelmise nädala kokkuvõte

Pühapäeval mõtlesin neile valitsuse ametnikele näidata: tulge minuga võidu jooksma, vaatame, kes meist enne pensile läheb. Lippasin üle üheteist kildi või veerandmaratoni, mis kõlab palju ilusamalt😜 Ilm oli suht hea, kuus kraadi külma, pealegi oli ilmaennustust vaadates karta, et mitu päeva ei saa rajale nagu ka juhtus. Esmaspäev oli hull lumetorm, lükkasin lund. Teisipäeval teed paksu lund ja kolmapäeval poole sääreni soolalöga täis, kus sa jooksed. Homseks ülehomseks lubab tuulekülma 30 kraadi ligi, sihukesega kah väga välja ei kipu.

11 kildi jooks

 

Ümbrik ja mobla

Paar juhtumist, millest pole olnud aega lumetormi, sõja ja koroonauudiste möllus blogistada. Sain valitsuselt pruuni ümbriku. Kummaline, mis võiks olla??? Kiiruseületamine, parkimistrahv, maksuamet, ... tervisekaart ja juhiload uuendatud, kuritegevusest olen viimasel ajal hoidunud, ... veel kaks mõeldavat võimalust: autode aastamaks või kohtukutse ... kohtunikuks olemiseks. Siinmaal valitakse kohtunikuks loosi teel ja niisama keelduda ei tohi. Natuke nagu miinimumpalgaga puhkus, ühest küljest vaheldus, teisest küljest tüütu kohustus. Mõtlesin, et võiks isegi minna, põnev teema blogida.

Rebisin ümbriku lahti ja viskasin pilgu peale ... käed hakkasid värisema, küür vajus selga ja pilk läks ähmaseks ... oli nüüd vaja meelde tuletada, et olen vanuriks saanud. Riik andis teada: hakka aga pabereid ette valmistama, peagi võid soovi korral pensile jääda! Mis sa mossitad, peaks olema ju rõõmustav uudis: viska aga jalad seinale, pöörita pöidlaid ja papp muudkui pudeneb. Tegelt muidugi nii lihtne see elu pole isegi mitte siin pudrumägede ja piimajõgede keskel kuna pakutav pensisumma💰 vaid 350 euri kuus😜 Kui rabaks edasi siis 5 aasta pärast oleks juba üle viie soti ja 10 aasta pärast lausa seitsesada.

Korrektsuse mõttes tuleb lisada, et tegu vaid ühe osaga - riikliku tööpensioniga, mille olen firmade sissemaksete arvel teeninud. Teiseks sambaks kujuneks vanaduspension, milleni mul veel jupike aega oodata - õnneks. Kolmas sammas firma pension, mida üksikud viisakad firmad pakuvad ja mis moodustab enamuse penskari sissetulekust. Viimaseks neljandaks sambaks see finants, mille oled ise kõrvale pannud: aktsiad, fondiosakud, kinnisvara, väärismetallid, passiivne sissetulek, ... jne ... võib ulatuda võlgadest miljoniteni. Töökaaslane hoiatavaks näiteks: pidi minema pensile eelmine aasta aga läks ahneks ja mängis kanepifirmade aktsiatega end auku, nüüd rügab lisaks ületunde teha, et võlaprotsente maksta, muidu võib õnnetult jalaluu murda. Sellised siis siinsed vanuripõlve perspektiivid😉 Lõpetuseks tuleb kinnitada, et nagu igal pool mujalgi on vanaduspõlve kindlustamisega mõistlik ise tegeleda mitte jääda riigi peale lootma!

Laupäeval vedasin oma vana mobla tööle kaasa. Üks aasia päritolu kolleeg lubas pilgu peale visata ja võimaluse korral ära parandada. Suurt usku mul sellesse polnud, sest viimane kuu olen saanud toda aparaati vaid fotokana kasutada ... sedagi juhul kui soft kohe kokku ei jookse. Mitte mingi side ei tööta, ei mobla operaatori, wifi ega bluetooth. Ainult usb juhtmega otse läpakasse ühendades sain olulisema data igaks juhuks ümber laadida. Paraku oli hulk tegu leidmaks kuhu kurat erinevad äpid oma kasutajaandmed peidavad. Huawei Health puhul ei suutnudki tuvastada, ehkki selge et moblas, sest isegi siis kui muu maailmaga ühendus puudus oli mu kahe poole aasta jooksuinf kenasti olemas.

Google Pixel 3 XL koostisosadeks võetuna

Uued moblad kõik kokku liimitud, seega ainus võimalus neid lahti saada on kuumusega sulatades. Patareidele muidugi soe hästi ei mõju. Tüüp võttis kuumaõhu puhuri ja kukkus sulatama. õhukese tera surus tagakaane ääre vahele ja hakkas ettevaatlikult kangutama. Must klaaskate paindus ja murdus, kild haaval sai eemaldada. Kõige suurema tüki külge jäi kaamera ja sõrmejälje andur. Needki kinni liimitud, tuli peale kuumutamist lahti kangutada. Õnneks vaja vaid üks minikonnektor ja kaks imetillukest kruvi korpuse küljest lahti keerata. Lõpuks nägi pilt päris jube välja, sulaliimiplönnid mikroskeemide ja überpeene elektroonika peal. Kandsin mõttes nutika maha, lihtsalt viisakusest ei pakkunud välja, et viskaks kohe prügikasti, milleks rohkem aega raisata. 

Kuna me mingeid lahtisi ühendusi ei leidnud siis teatas kolleeg, et kasutab rusikameetodit ja kuumutab kogu aparaadi üle, külmjooted ja mikropraod loodetavasti sulavad kokku. Minu pärast oleks võinud kas või praeahju panna, elulooma sellest ei saa niikuinii. A sa ei karda, et patarei plahvatab??? Selleks panin kaitseprillid ette irvitas tüüp ja soovitas mul protseduuri ajal eemale hoida. Asetas mobla kartongi peale ning asus kuumapuhuriga kallale. Midagi hullu ei juhtunud, kartong ainult kõrbes mobla ümber tumepruuniks. Mees kleepis kaamera ja näpujälje anduri hiinast tellitud uuele tagakaanele, ühendas pistiku, keeras kaks kruvi kinni, nätsutas vana liimi korpuse äärtel enamvähem tasaseks ja surus kaane peale. Laseme jahtuda seni kui koristame ja siis lülita peale.

Saabus tõehetk, lülitasin mobla sisse ... kümme sekundit ärevat ootamist ja ekraanile ilmuski Google märk ning lõbus androidi sümbol. Kerisid nats aega, moment täielikku pimedust ning küsis koodi. Kood sisestatud tuli ekraanile normaalne pilt koos kõigi äppidega. Olin veendunud, et nagu varemgi jookseb soft niikuinii kinni. Pool minutit hoidis pilti ning siis kargas hoopis erinevate võrkude valikutega wifi aken lahti. Mida pekki, kas wifi tõepoolest töötab??? Uskumatu, proovisin nalja pärast bluetoothi: kohe tundsin randmel kella vibreerimist, oli teine tuvastanud mu mobla ja küsis ühendusluba. 

Ainult operaatori võrku polnud veel proovinud. Suskasin sim kaardi sisse, nõks ootamist ja kukkus piuksatuste saatel kuu aja jagu teateid ning emaile alla laadima. Ei ole võimalik!!! - tõepoolest funksib vist, oleks tahtnud kolleegi kallistada kuid ei riskinud, äkki saab veel valesti aru. Küsisin palju võlgnen, kaas maksis 35 CAD oli vastus. Nojaa aga tööraha? Mis tööraha, firma maksis, me ju tööajal tegime naeris ta. Suskasin vaatamata protestidele 50 dollarise rinnataskusse.

Öeldakse, et ei maksa enne õhtut hõisata aga seni igatahes on see mobla eeskujulikult funksinud. Veekindel ta ilmselt enam pole kuid välimuselt peaaegu nagu uus kui korpuse vahelt väljapitsitatud liimi mitte märgata. Tegelt ikka üllatavalt vastupidav see elektroonika, et sihukest kuumutamist ja lõhkumist välja kannatas. Täna pidin südari saama kui taskust mööda panin ja maha kukkus - töötas edasi, kvaliteetne parandus, mis muud. Kokkuvõttes on nüüd korraliku patareiga varumobla kodus käepärast.

Pinge tõuseb

Brittide NLAW ehk järgmise generatsiooni kerge tanktõrje rakett:

Laskeulatus 25m - 800m nii otse kui ülaltrünnaku võimega,

sobib ideaalselt linnavõitluseks!

Pinge Ukraina ümber tõuseb nagu Hunga-Tonga vulkaanilõõris enne plahvatust. Ukraina ümber askeldamine on kõvasti tuure üles võtnud. Seda eelkõige lääne suunalt. Venemaa tundub momendil seedivat oma ultimaatumi pikalt saatmise pohmakat, aga küllap hakkavad nemadki peagi hagu andma. Talvel kuude kaupa välitingimustes ootava üle sajatuhandese üksuse moraal ei kesta ka igavesti. Eilse päeva jooksul tuli mitmeid huvitavaid uudisi.

Esiteks andsid britid teada, et saadavad tankitõrje rakette Ukrainale koos "piiratud" väekontingendiga nende kasutamist õpetama. Venemaa jaoks suht vastik areng, sest mida rohkem erinevat tüüpi rakette (Javelinid juba kohal, lisaks Ukraina enda omad pluss kuuldavasti Rootsilt saadud), seda keerulisem nende vastu kaitsta. Kohe järgnes uudis Canada erivägede saatmisest Ukrainasse, millega nood seal tegelema hakkavad või kus paiknevad ei avalikustatud kuid väljaõppest oli juttu. USA senaatorite delegatsioon kohtus Ukraina presidendiga, millele järgnes öösel teade Blinkeni ootamatust lennust Kiievisse. kes kolmapäeval kohtub Saksamaal Briti, Prantsuse ja Saksa välisministritega. Tähelepanu äratas ebatavaline aktiivsus Kiievi vene saatkonnas, mida vaatlejad lausa evakueerimisena kirjeldasid (Vene pool muidugi eitas).

Eilne Välisilm oli huvitav vaadata. Eesti analüütikud siiski väga ei usu massiivset maavägede rünnakut pidades seda täielikuks hullumeelsuseks. Samas lugedes venemeelsete poliitikute arvamusi ei tundu maasõja versioon sugugi võimatu. Nimelt on Venemaa teatud ringkondades levinud soovmõtlemine, et niipea kui laskmiseks läheb jookseb enamus Ukraina armeest vene poole üle. Ma ei kahtlegi, et Ukraina armees leidub nii vastaspoole agente kui reetureid (just nagu vene armees) kuid ei usu, et selline meelsus laialt levinud oleks. 2014 Donbassis loodeti samale, paraku näitas Ukraina pool ootamatut kindlameelsust. Vahepeal on olukord pigem oluliselt venevastasemaks läinud.

Venemaa otsust sõda valla päästa mõjutavad kahtlemata 2 põhitegurit: kui kalliks see lääne sanktsioonide näol maksma läheb ja kui tugevat vastupanu Ukraina osutab. Kuna keegi ei tea kumbagi vastust ette siis on sõja ärahoidmiseks ainsaks võimaluseks Putinit veenda, et tema kinnisidee Ukraina surumisest vene kirsa alla läheb mitte ainult Venemaale vaid iseäranis temale endale personaalselt liiga kalliks maksma.

Lõpetuseks täna avaldatud CNN analüüs USA ja Vene vaatevinklitest ning sõja võimalikest stsenaariumitest. USA käitumise põhjal võib teha järelduse, et nad teavad väga kindlalt: Kas Putin pole niikuinii võimeline Ukrainat tõsiselt ründama või on see otsus ammu vastu võetud ja läbirääkimised vaid kattevarjuks (mille kasuks räägib vene ultimatiivne kõneluste taktika).

Väljakaevamised

Lumi on püherdamiseks pehme

Suht pikk tee lahti kaevata

Päris võimas lumesadu, lõunaks kui viimaks järgi jäi oli üle poole meetri maha sadanud. Nii palju pole kunagi korraga tulnud selle aja jooksul, mis siin olen asunud. Suured maanteed kinni ja isegi metroo seisis, sest kohati sõidavad rongid maa peal. Meie tänavale jõudis sahk alles pärastlõunal - lükkas korraliku meetrise valli sissesõidutee ette. Nagu meil veel vähe kühveldamist oleks. 

Lumehunnikud garaazhi räästani

Keegi on lumes müttamisest väsinud

Enamus inimesi täna tööle ei läinud, lihtsalt polnud võimalik. Kes said töötasid kodust, kes mitte võtsid vaba päeva. Noorem tütar tuli külla, lumelükkamise juurde kulus abi marjaks ära. Põhitöö tegime mina ja tütre peika, võtsime õlled ligi ming andsime kaks tundi tuld. Õnneks polnud eriti külm, lihtsalt seljale hakkas, pole ju kaua sihukest tööd teinud. Koertel oli lõbu laialt, jooksid ja möllasid lumes. Lumehunnikud olid lõpuks meist kõrgemad.

Tupik lumemöllus

 

Juhend mida teha kui oled eluga tupikusse jõudnud😂

Nagu näha, ei õnnestunud

Kaasa üritab varakult tööle minna😕

Mis siin toimub ???

Appi, upun!!!

Hurraa, saame õue !!! ... eee, mis siin juhtunud on???

Tule, tule, ...  ei, ei tule, liiga kahtlane, mingi lõks kindlasti.

Vastutustundetus

Tänane artikkel CBC's räägib sellest kui palju kahju võib teha teadlaste oskamatus uurimustöö tegemisel ning sellele järgnev kiirustamine ja hooletus tulemuste avaldamisel enne peer review protsessi. Uurimus käsitleb mRNA vaktsiinide efektiivsust Delta ja Omicron tüvede vastu. Delta tüve puhul midagi üllatavat pole: kahe doosi efektiivsus langeb aja jooksul, kuid tõuseb 93%'ni 7 päeva peale kolmandat doosi. Omicroni puhul on väidetavalt kahe doosi kaitse negatiivne (soodustab nakatumist!!!), kolmas doos pakub peale 7'dat päeva suht madalat 37% kaitset. Nagu mis mõttes, kuidas saab vaktsineerimine soodustada nakatumist??? 

Esimesel hetkel tundub täiesti võimatu, mRNA vaktsiin ei sisalda ju viirust samuti ei tohiks ta kuidagi looduslikku immuunsust mõjutada. Samas selgub, et teoreetiliselt on siiski teatud eri tingimustes võimalik, seda on kord varem täheldatud gripi puhul. Praegusel juhul osutus lahendus palju lihtsamaks, metodoloogias esinesid väga tõsised puudused. Eesti keeles: valim polnud lihtsalt võrreldav, haigestumist mõjutasid mitmed teised tegurid, lisaks muutusid vahepeal testimise kriteeriumid. Nakatumine ja haigestumine polnud selgelt defineeritud. Momendil on esialgne variant tagasi võetud, lisatakse uusi andmeid.

Tohutu kahju on aga tehtud, sest loomulikult korjasid antivaxxerid info üles ja asusid agaralt levitama. Hilisem andmete parandamine ja lõplike järelduste muutmine ainult kinnitab vandenõu teooriatesse uskujate veendumusi: no muidugi "süvariik" sundis teadlasi uuringut tagasi võtma ja muutma. Mis muud ma oskan öelda kui seda, et nii teadlased kiirustades korralikult läbitöötlemata andmete avaldamisega kui ka peavoolu massimeedia info oma lehtedele ilma spetsidega konsulteerimata üles riputamisega käitusid äärmiselt vastutustundetult. Seekord ei saa tõepoolest antivaxxereid süüdistada, sest tavakodanikule tundub sihuke mäng vägagi kahtlane.  

Õnneks on olemas veebileht retractionwatch mis jälgib vigaseid teadusartikleid ja avaldab parandusi. Paraku absoluutne enamus pole sellest kuulnud aga kui olekski ei viitsiks uurida. Lihtsam on uskuda oma veendumustega kokku langevaid uudiseid kui vaeva näha ja objektiivselt võrreldes üritada tõde leida. Enamasti pole isegi sellest kasu kui originaalsed autorid tunnistavad oma vigu ja avaldavad parandatud versiooni - tüüpiline näide vaktsiinide ja autismi seos.

P.S. Antivaxxerid said täna endale martüüri, Austraalia saatis vaktsineerimata Djokovici välja leides, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, ka prominentsed sportlased!

Milleks enam mõõta?

Nakatunute graafik Canadas alustas langustrendi kui testimisele löödi käega.
Meditsiiniteenistuse andmeil on tegelikke nakatunuid on 2 kni 4 korda rohkem

Milleks enam uute nakatunute arvu mõõta kui varem või hiljem niikuinii kõik koroona vaktsineeritutena kergemal ja muidu raskemal moel läbi põeme. Sealjuures tõenäoliselt mitte ainult üks kord, sest uued tüved tulevad järjest peale, mille vastu eelnevate tekitatud immuunsus ei pruugi aidata. Suur hulk on meist juba läbi põdenud. Äsja avaldati Canada terviseameti modelleerimine mille alusel oodatakse Omikroni laine tipus 100000 - 250000 tegelikku uut päevast nakatumist (nostalgiliselt meenutan aegu kui tuhande ületamine esikülje uudis). BBC's oli ka artikkel, miks just USA's ja Canadas Omikron nii võimsalt levib ja haiglate täitumus erakordselt kõrge - ühks olulisi põhjuseid elanikkonna vanuseline koosseis ning ebatervislikest eluviisidest tulenev niru rahva tervise seis. Hoiatatakse, et järgmised tüved ei pruugi nii kergekujilised olla, olge valmis Kreeka tähestikku ära õppima🤪

Nõudmised ja reaalsus

Ülalolev näitab ilmekalt Euroopa
ja Venemaa diplomaatide erinevaid
 vaatenurki läbirääkimistel😁

Täpselt kuu aega tagasi postitasin samal teemal ja tundub et pole põhjust oma tollaseid vaateid muuta. Massimeedias tehakse juttu Venemaa nõudmistest. Tekib küsimus, kelleks tolle riigi juhid ennast peavad, et leiavad endal õiguse olevat USA'le, NATO'le ja Euroopale nõudmisi esitada??? Riigi võimsuse määravad ära mitmed näitajad: eelkõige sõjaline, majanduslik ja poliitiline tugevus aga ka võimekus ja tahe neid tugevusi reaalselt kasutada. Samuti oskus leida liitlasi ning manipuleerida vastaseid.

Nominaalse sõjalise võimsuse poolest hinnatakse Venemaad maailmas USA järel teisel kohal olevaks. Paljalt numbreid vaadates tundub see nii olevat, paraku määrab reaalses lahingus oluliselt rohkem tehnika kvaliteet, sõdurite väljaõpe, juhtimise kvaliteet ja kõige lõpuks moraalne valmisolek. Kui välja arvata eriväed ja üksikud näidisväeosad siis vaatamata numbrilisele arvukusele jääb Vene pool esimese kolme näitaja poolest läänest pikalt maha. Ülejäänud maailma hoiab Kreml pantvangis massiivse tuumarelva arsenaliga mida on erinevalt oma eelkäijast NL'st lubanud vajadusel esimesena kasutada.

Maailma juhtiva 22 riigi sõjaline võimsus

Kõige suurem küsimärk on moraalne valmisolek reaalseks verevalamiseks. Jättes jällegi kõrvale professionaalsed üksused tekib küsimus kas tänapäeva tavaline vene noormees Omskist on valmis surema impeeriumi tulevase hüvangu nimel. Kardetavasti mitte ja just seda vajakajäämist kavatseb korrigeerida vene propaganda, mis kahtlemata hakkab pasundama venelaste kallal toime pandavast genotsiidist. Ei piisa tühipaljast jutust Dnepriäärsete alade ühendamise vajadusest "iidse" Venemaaga. 

Konflikti teine otsene osapool Ukraina on sõjalise võimekuse poolest 21 positsioonil. Puuduvad küll tuumarelvad ja lennukikandjad aga võib ehk kõrvale jätta, sest neid loodetavasti ei kasutata. Kosmoseluure ja side võimekust lubab USA kompenseerida. Raske uskuda, et vaatamata ärplemisele julgeks Venemaa USA satelliite maha võtta. Võtmeküsimuseks on Vene poole õhujõudude ja õhutõrje massiivne üleolek. Kui Ukraina suudaks seda kuidagi (liitlaste abil) tasakaalustada oleks Vene maavägede rünnak seoses liiga suurte kaotustega välistatud. Ukraina sõjaväe kaitsetahe pole päris selge, kuid oma kodu kaitsmine motiveerib igal tasemel sõjaväelast oluliselt rohkem kui võõrast võtma minemine. Röövel röövib rahumeeli ainult siis kui oht endale minimaalne.

Kolmandaks kõrvaltvaatavaks osapooleks oleva NATO ja EU kombineeritud sõjaline võimekus ületab Venemaad mitmekordselt nii arvukuse kui kvaliteedi poolest. Paraku on üsna selge, et Ukraina kaitsmiseks pole läänel seda viimast olulist komponenti: tahet ja valmidust otseselt sõjaliselt sekkuda. Ollakse valmis aitama diplomaatiliselt, majandussanktsioonidega ja ka varustusega kuid mitte rohkemaks. Suureks ja rasvaseks küsimärgiks on majandussanktsioonide ulatus ning mõju Venemaale.

Selle nädala kõnelused on mõlemalt poolt avalikkusele mõeldud vaatemänguks, kust mingeid sisulisi tulemusi ei oodatud. Venemaa avalikud ultimatiivsed nõudmised olid nii ilmselgelt ülepakutud, et ei USA aga NATO saanud neil teemadel isegi arutama hakata. EU mõistis Vene käitumise ilma pikema jututa hukka. Kui diplomaadid vaikivad hakkavad kahurid rääkima. Kui NATO või USA ei tee mõnda ootamatut käiku ei näe võimalust Vene agressiooni ärahoidmiseks, küsimus vaid vormis ja ulatuses.

Vene Korea ja Brasiilia vahel😜

Lähipäevadel langeb Kremlis otsus kuupäeva ja kellaaja asjus kuna põhimõtteline valik oli juba ammu tehtud. Ilmselt teab Vene pool üsna täpselt, millised näevad välja majanduslikud meetmed ning on selleks ka valmistunud. Gaasi ja naftakraanid keeratakse kinni murdmaks Euroopa ühtsust, kus nõrgimaks lüliks Saksamaa ja Ungari. Naftahind teeb hüppe kuid aktsiaturud kukuvad kõvasti, millise hooga ja kui pikalt sõltub sõja käigust. Teoreetiline võimalus ka ülemaailmse majanduskriisi vallapäästmiseks.

Ameerika, Aasia, Euroopa - 3 SUURT
Venemaa killuke paremal all ääres

Irooniliselt on Venemaa majandusliku võimsuse poolest kääbus, maailmas alles 11 kohal, Korea ja Brasiilia vahel. Mitmete maailma suurkorporatsioonide väärtus Vene GDP'st suurem. Ma saan aru, et pole tegu korrektse võrdlusega, aga lihtsalt naljakas näha kuidas nii niru majandusvõimsusega riik suudab nii palju paska kokku keerata. Meeletult suure protsendi kulutamine sõjatööstusele tekitab omakorda olukorra, kus selle kasutamata jätmise korral oleks tegu niigi nappide ressursside mõttetu raiskamisega. Totter muidugi läänesuunale rõhuda, kus reaalset ohtu pole. Hiina piiri ääres oleks palju mõistlikum vägesid hoida. Praegused "sõbralikud" suhted nii majanduslikult kui rahva arvu poolest 10X suurema Hiinaga on sama illusoorsed kui kunagine Stalini sõprus Hitleriga. Kestab just nii kaua kui see Pekingile sobilik, mingil momendil on Hiinal vaja nii Siberi maavarasid kui territooriumi.

Kuidas Eestit olukord mõjutab: eelkõige majanduslikult. Venemaa otsest konflikti NATO'ga ei kujuta ette. Kremli bandiidid pole enesetapjad kui just ristiisal mingi parandamatu haigus pole avastatud ja too otsustanud areenilt suure pauguga lahkuda. Järjest ahvatlevam tundub võimalikult kaugemale, näiteks Uus-Meremaale või Marsile emigreerumine😜

Nädala numbrid ja BF

Jaanuari esimese nädala aktiivsus

Nädala kokkuvõte see ainumas asi, mis Fitbiti juures mugav. Samas kipub koormama niigi küllastunud emaili postkasti. Mulle alati igasugu statistika meeldinud, omaette huvitav näha mitu sammu tehtud (kirjas muidugi vaid need kui kell käel), mitu kilti läbitud, mis pulsi sagedus või kaalu muutus. Samme võiks nädalas 100000 ringis koguneda ja kilomeetreid 100 ringis. Pulsisagedus ja kaal võiks samad püsida, muud numbrid suht suva. pisike nooleke numbri all näitab muutust võrreldes eemise nädalaga. Paraku puudub eraldi jooksustatistika!

Hommikul oli õues null kraadi, isegi koerad imestasid trepil seistes enne kui kihutasid tänase päeva "postitusi" nuuskima. Lühike alla kildine jalutus loomadega ja jooksma. Samm oli kohe erksam kui eilse krõbeda külmaga, tempo kildi kohta 50 sekundit kiirem võrreldes eelmise päeva "arktikasörgiga". Kummaline et enam-vähem sama subjektiivse pingutuse juures võib objektiivne jooksutempo üsna erinev olla. Päris sportlastel vormi ajastamine suurvõistlusteks lausa teadus. 

Õhtul mängisin mõned raundid Battlefield 2042. Võrreldes mu lemmikute BF3 ja BF4'ga endiselt veidi harjumatu relvakäsitlus ja eriti tankide ning soomukite juhtimine. Seetõttu olen põhiliselt jalamees kas tavasõduri või snaipri rollis. Hulk mängureid pole BF2042'ga üldse rahul andes äärmiselt madalaid hindeid. Samas mitmed tuntud streamerid leiavad, et vaatamata mõningatele probleemidele siiski nauditav. Mina personaalselt olen laias laastus rahul, pakub sama elamust mis eelnevad. Kõige rohkem häirib statistika puudumine ja mängu alguses ning lõpus aegaviitvad tüütud animatsioonid.

Sundance karakter liugleb wingsuitiga

Eri sõduritüüpidel on paar huvitavat "võimet" lisatud, mida varasemates pole olnud. Üks saab kasutada "wingsuiti" liuglemiseks, teine "grappling hooki" kiirelt kõrgematesse kohtadesse liikumiseks. Mõlemad annavad mängule juurde dünaamikat ja muudavad staatilise kaitse keerulisemaks, mis minu arust tore. Ilmastiku muutumine on sammu tagasi teinud, ainult aegajalt möllavad tornaadod tunduvad liiga kunstlikud. BF4 tormid merel, lume ja liivatormid tundusid loomulikumad. Kadunud on ka kaarti muutvad massiivsed katastroofid nagu pilvelõhkuja kokkukukkumine või ristleja randa sõitmine - kosmoseraketi start Kourou kaardil suht mõttetu lisa. Lähivõitluse võtteid rohkem aga "counterknife" eemaldatud. Osa relvi teistest kõvasti paremad. Lisajudinaid saad püssil koguaeg vahetada erinevalt varasemast, kus ühe elu jooksul kasutasid sama seadistust. Proffidele sobib, tavamängijad suurt ei kasuta.

Testitud

Ei hakanud kodust kiirtesti tegema😩

Kõik kindlasti ootavad küüsi närides, mis mu testi tulemus oli või kas ma üldse seda tegin😁 Mis mõttes, eile sai ju otsus tehtud, ikka läksin täna testima. Öösel magasin hästi ja pikalt kui välja arvata poole kuue ajal väiksema kutsika välja viimine, tollel tuli keset ööd kõrvulukustav sitahäda🙄 Osa poetas köögi põrandale, mis mul palja jala talla alla kinnitus kui sitt kitt. Temperatuur õues alla 20 miinuspügala, õnneks loom pikalt ei jokutanud.

Kümneks hullem külm järgi andnud, ainult -17°C. Koertega jalutasin vähem kui kildi, loomad kippusid tagasi koju, käpad külmetasid. Esialgu polnud plaanis sihukese pakasega jooksutiiru teha, aga tunne oli hea. Sörgin aeglaselt natukene nii, et külma õhku ahmima ei hakka. Tavapärasele ringile minnes plaanisin niipea tagasi keerata kui jahe või muidu ebamugav hakkab. Ei hakanud, lõpuks tuli ikka viispool kilti täis. Muidu täitsa mõnus, ainult varbad algul külmetasid õhukestes suvetossudes. Tempo tunde järgi selline, et võiks maratoni joosta. Kui nüüd päriselt 5:30 kildi kohta jaksaks 42 järjest uhada saaks tõepoolest aja alla nelja tunni. Võtame kevadeks plaani ... kui peaks hea tunne olema.

Tööle jõudes läksin jope seljas, võtmed taskus koosolekuruumi testima. Preili toppis pulga ühte ninasõõrmesse, keerutas nats ja kordas protseduuri sama pulgaga teises sõõrmes. Tundus kuidagi ebahügieeniline, isegi silmi hõõrun ja nina nokin erinevate kätega, et kollid segi ei läheks😜 Mu esimene kogemus ninatestiga polnud üldse nii hull kui on hirmutatud. Vähe ebamugav, aga mitte valus, ei topitud ka pulka liiga sügavale.

Edasi ootetuppa 15 minutiks. Lühikese ajaga kogunes pool tehnikaosakonda, eks kõigil lootus tasulisele ekstra puhkusele. Viskasime kildu, et kui keegi positiivne siis võib nurga taga hõlma alt kolle müüma hakata. Paraku nii kurb kui see ka polnud, kõik olime negatiivsed. Luhtusid mu ilusad unistused 2 nädalasest kingitud puhkusest. Tegelt ei tähenda see, et kaasal poleks koroonat või et mul enne ei olnud. Lihtsalt momendil ei anna test positiivset näitu, äkki tapsin kõik pisilased ninas kui -17°C'se õhuga hommikul lipates pool tundi nina tuulutasin.

Testimine kestab meil tööl veel kaks päeva, kauemaks ressursse pole. Eks neljapäeval proovin uuesti, äkki jopastab. Kui mitte muidu, siis peaks enne tööle minekut kaasalt paar kolli endale küsima. Mis see ikka ära ole, abielu inimesed ju musitavad ja puutuvad muud moodigi intiimselt kokku😉 

Muideks, testimise häkkimine on kuuldavasti ka teistpidi moes: negatiivse kindlustamiseks loputatavat nina soolveega ja seejärel kerge vaseliini kord ninna. Kurgutesti puhul kuristasin ise enne reisitesti põhjalikult Viru Kangega ja seejärel suuloputus desinfektiga ning lõhnade eemaldamiseks pistsin "Fishermans Friend" tabletikese põske. Testi ajal kuristades vältisin vedeliku kurku laskmist, mullitasin niisama keele peal. Kas see päriselt midagi muudab või niisama linnalegend, kes teab.

Kuram, momendil on igatahes negatiivne olla negatiivne kui sümptomeid pole. Lohutan end lootusega: küll tulevad uued tüved pakkudes järjekordset nakatumise võimalust. Karta ainult, et niivõrd laadna karantiinipoliitika pole firmale jätkusuutlik.

P.S. Tänan küsimast aga ühelgi pereliikmel pole enam sümptomeid.

P.P.S. Quebeckis kuulutati välja kopsakas trahv maks kodanikele, kes on meditsiinilise põhjenduseta vaktsineerimata kuna koormavad niigi raskes seisus meditsiinisüsteemi. Nende pärast jäävad teised haiged ravimata ja võivad isegi surra kuna elutähtsaid operatsioone pole võimalik läbi viia.

Demokraatia ja valikuvabadus on tore aga kui oma kangekaelsusega sead teised ühiskonna liikmed ohtu ei jää muud üle. Tegelt muidugi võiks lihtsalt keelduda vaktsineerimatuid covidi ravimiseks riigihaiglatesse võtta aga isegi Quebeck ei julge seda teha. Mina täiega toetan, kaua võib.

Sai meidki kätte ... vist

Jagamine on hoolimine😕

Mis muud kui koroona ikka. Juba enne aastavahetust olid mitmed kolleegid endale nakkuse hankinud. Pole ka imestada, sest Canada on testimisele sisuliselt käega löönud. Uute nakatumiste numbrid on lihtsalt nii kõrged, et kiirtestid kohati otsa saanud ja PCR teste ei jõua laborid enam läbi töötada. Uus kuid pidevalt muutuv juhend valitsuselt on igasuguste sümptomite puhul käituda nagu oleks koroona, ehk siis koju jääda ja mitte enne kui nädal peale sümptomite lõppemist tööle minna. Haiglasse pöörduda vaid äärmise vajaduse korral, sest haiglad on ülekoormatud nii haigete arvu kui kõrgest nakatumistasemest tingitud medtöötajate puuduse tõttu. Quebeckis kutsuti positiivsed medõed tööle tagasi põhjendusega, et haiglates on nakkus niikuinii laialdaselt sees. Parem las surevad mõned koroonasse kui paljud meditsiinilise abi puudumisse. Sisuliselt hoiatati vaktsineerimatuid haiglatest eemale hoidma.

Uuel aastal tööle tagasi minnes oli ettevõte korraldanud kohapealse vabatahtliku testimise võimaluse. Meie osakonnast paar naljameest läks testima, viskasid veel kildu, et enam te meid ei näe. Neljast tüübist saabusid kaks suht ehmunud olemisega tagasi, teised kaks olid positiivsed ja neid enam uksest sisse ei lastud. Andsid meile telefoni teel riidekapi luku kombinatsiooni, et autovõtmed ja riided tooksime. Hea isegi, et autoga olid, sest eeskirjade järgi ei tohi positiivsed ei ühistransa ega taksoga sõita, jalutagu koju. Peale seda rohkem vabatahtlikke ei leidunud. Tunni ajaga saabus desinfitseerijate brigaad, kes käis pihustitega osakonna üle kaasa arvatud peldikud ja laoruumi. Samas on see vaid tavaline pakazuhha, sest ilmselgelt on positiivseid rohkem, me lihtsalt ei tea kuna ei testi. Vaktsineeritute puhul (riigifirmades kohustuslik, vaktsineerimatud vallandati aasta lõpus) Omicron tihtipeale asümptomaatiline ehkki kõik on võimelised seda levitama.

Ilmselt nii juhtuski, sest esmaspäev teisipäev oli mul nina tavalisest märjem, kuigi mitte nohu. Muid sümptomeid polnud, jooksmas käisin endiselt, tempo oli kümmekond sekundit kildi kohta aeglasem, mis normaalse kõikumise piires. Kaasa see-eest tundis end kaks päeva õige väsinuna ja töötas igaks juhuks kodust. Lisaks oli tal kurk valus, üsna klassikalised Omicroni tunnused. Väidetavalt on tegu nii nakkava tüvega, et kui peres üks jääb haigeks siis viiruse saamine garanteeritud kõigil. Tütrel igatahes ei avaldunud mingeid tunnuseid. Kokkuvõttes pole me jälle päris kindlad kas põdesime läbi või mitte, testi ju keegi ei teinud. Sisuliselt vahet pole seni kui kergeloomuline, pigem isegi positiivne: saad järjekordse sahmaka antikehasid ja seekord tänu ehtsale viirusele.

Laiemas pildis pole aga olukord just roosiline. Välja on tulnud mitmed uued tüved, millest kõige rohkem kõneainet pakuvad Kameruni, Küprose ja Iisraeli omad. Esimene neist Omicroni erivariant, millel lisaks paarkümmend mutatsiooni. Esimest korda avastati Prantsusmaal novembris. Kuna ta pole veel laialdaselt levima hakanud annab lootust optimismiks, pigem ehk nõrgem kui Omicron. Küprose oma on vähemalt teoreetiliselt problemaatiline, sest kombineerib Delta ja Omicroni. Praegu veel selgusetu kas on võtnud üle mõlema halvad küljed (suurem letaalsus ja kiirem nakatuvus) või vastupidi. Looduslik valik eelistab tavaliselt selliseid muutusi, mis viiruse levikule kasulikud: kerge nakatuvus kuid mitte liiga tõsised sümptomid. Iisraeli variandiga on mõningane segadus, osad allikad väidavad olevat tegu Omicroni ja gripi rekombineerumisel tekkinud uue tüvega. Ainus seni kahtluseta kindlaks määratud patsient suri, mitmete teiste patsientide proovid uurimisel.

Koroona ise ilmselt hüppas inimesele üle just tänu rekombineerumisele - viirus omandas mingilt teiselt viiruselt mutatsiooni, mis võimaldas inimese rakkude külge kinnituda. Paraku töötab rekombineerumisprotsess nii, et originaalne viirus saab nakatunud rakus paljunemise käigus tekkinud eksimuse läbi jupikese geneetilist koodi teiselt viiruselt mis samas rakus. Ei toimu seda, et uus viirus oleks poolest saati üks ja poolest saati teine nagu catdog. Või noh teoreetiliselt ju võiks aga selline kombinatsioon poleks eluvõimeline.

Koroona graafikud USA kohta

Seni on enamus uuringuid väitnud, et plahvatuslikult leviv Omicron põhjustab oluliselt kergema kuluga haiguse eelkõige tänu asjaolule, et talle meeldib pesitseda ülemistes hingamisteedes (nina, kurk, bronhid) mitte alumistes (kopsud) kus põhjustaks kopsupõletiku ja sellest tuleneva raskelt kulgeva tõve. Seni on tõepoolest vaatamata järsule nakatumiste hulgale suremus minimaalselt kasvanud. Paraku hoiatatakse, et Omicroni epideemia on liiga algusjärgus tegemaks põhjapanevaid järeldusi. Raske otsustada milline osa on kergemal haigusekulul vaktsineerimisel ja milline viirusel endal.

Viimased andmed USA'st annavad häirekella. Haiglate täituvus koroona patsientidega saavutamas Delta laine taset ja suremus on hakanud mitmenädalase viitega uuesti kasvama, eriti järsult piirkondades kus Omicron esimesena kohale jõudis.

Nii WHO kui ka mitmete teiste riikide juhtivad meedikud jagavad suht sarnast infot. Enne kui pandeemia taandub hooajaliseks epideemiliseks haiguseks nagu gripp nakatub absoluutne enamus inimkonnast. Esimese kolme aasta jooksul pooled kuni kolmveerand, viie aastaga 90% ringis ja kümne aastaga pea kõik. Seega on ainsaks tõhusaks kaitsevahendiks haiguse raske kulu vastu vaktsineerimine. Peale Omicroni laine vaibumist tõenäoliselt kaovad kogunemiste piirangud ja maskikandmisnõue, sest selleks ajaks on enamus kas vaktsineeritud, läbi põdenud või surnud.

Rõõmsama noodiga lõpetades: viimasel ajal on tulnud palju ilusaid uudisnimesid, mida võiks oma vastsündinule panna: Deltacron, Omiflu, Flurona, ... jääb kindlalt meenutama sünniaega😜

Olen SpaceMarine

Ei teagi kohe kust alustada. Kõigepealt siiski kleebin siia ekraanitõmmise minu tänasest jooksust kinnitamaks, et olen elu ja tervise juures ehkki Fitbiti pulsimonitori arvates viimased 3 kilti pulss mõõtepiirkonna ülemises ääres - 210. Sihuke pulss pole võimalik mingis vanuses mingi kestva pingutuse juures. Loogilisi lahendusi on vaid kolm: süda ütleb kohe-kohe üles, mul on mingitsorti tulnuka mutantsüda või mõõdab Fitbiti pulsikell aiateibaid.

Vasakul käel FitBiti Charge 5 pulsi graafik 6K jooksul - 210 viimane pool😕

Igaks juhuks googeldasin 210 pulsi kohta, selgus et vähemalt ühel kodanikul oli veel see probleem. Ei peagi ise pöörduma spetsi poole kleebin siia tema küsimuse ja valiku vastuseid.

Murelik jooksja: My heart rate gets up to 210 BPM when I work out, is that dangerous?

Cardiac surgeon: 210 is an unbelievable high heart rate if sustained. Assuming a normal ejection fraction of your heart as 70 cc/beat, this would mean you are pumping 14,700 cc a minute. I don’t believe that normal coronary arteries can dilate enough to sustain a flow rate sufficient to supply a heart rate this high.

Cardiologist, Columbia University: Sorry if it's too late to answer you, I hope you are alive!!  210BPM is a lot… too much and could be dangerous.

Invasive Cardiologist: I don’t believe the rate. I am Board Certified in Cardiology - and performed over 10,000 treadmill tests in that time. Even in unconditioned patients, NO ONE reached a rate of 200+ —( except the life threatening rhythms of V. Tac, fast atrial flutter, or WPW with supraventricular tachycardia). The commercial machines can’t measure accurately at that rate, and even I find it impossible to count with accuracy.

Kokkuvõtvalt arvasid spetsid et esiteks on selline pulsitase võimatu aga kui peaks olema tõsi on süda ilmselt juba üles öelnud. Kuna momendil tshehhi pilsnerit libistades läpaka ees istudes on enesetunne suurepärane ja polegi lusikat nurka visanud hakkasin kaaluma mutantsüdame või tulnukpäritolu võimalust. Teisel käel olnud Huawei mõõtis 210 asemel 170 mis küll kah suht kõrge. Ilmselt lihtsalt on mul kaks südant, kummagi randme peal mõõdab pulsikas erinevat. Ärge naerge midagi, kui kopsusid, neerusid, käsi, jalgu ja isegi mune on kaks miks ei võiks siis nii tähtis elund nagu süda olla süsteemi töökindluse mõttes dubleeritud.

WarHammeri SpaceMarinidel nimelt on kaks südant, selle kohta isegi selgitus fannide veebilehel: teise südame funktiooniks lihaste varustamine lisa hapnikuga ja kangelase elushoidmine kui originaalsüda üles ütleb või vigastada saab.

Korrektsuse mõttes ei saa siiski kõrvale jätta vähetõenäolist kolmandat võimalust, et Fitbiti pulsikell ei suuda ka oma põhifunktsiooni täita ehk pulssi mõõta😜 Lugejatel paluks arvamust avaldada kui teil tuleb pähe mõni muu eksootiline võimalus selgitamaks ülikõrget pulsisagedust. Lisaks veel, et jooksutempo oli normaalne, surudes jooksen paarkümmend sekundit kildi kohta kiiremini.

Paremal käel Huawei pulsikella graafik madalam ja teise kujuga kui Fitbitil