Nõudmised ja reaalsus

Ülalolev näitab ilmekalt Euroopa
ja Venemaa diplomaatide erinevaid
 vaatenurki läbirääkimistel😁

Täpselt kuu aega tagasi postitasin samal teemal ja tundub et pole põhjust oma tollaseid vaateid muuta. Massimeedias tehakse juttu Venemaa nõudmistest. Tekib küsimus, kelleks tolle riigi juhid ennast peavad, et leiavad endal õiguse olevat USA'le, NATO'le ja Euroopale nõudmisi esitada??? Riigi võimsuse määravad ära mitmed näitajad: eelkõige sõjaline, majanduslik ja poliitiline tugevus aga ka võimekus ja tahe neid tugevusi reaalselt kasutada. Samuti oskus leida liitlasi ning manipuleerida vastaseid.

Nominaalse sõjalise võimsuse poolest hinnatakse Venemaad maailmas USA järel teisel kohal olevaks. Paljalt numbreid vaadates tundub see nii olevat, paraku määrab reaalses lahingus oluliselt rohkem tehnika kvaliteet, sõdurite väljaõpe, juhtimise kvaliteet ja kõige lõpuks moraalne valmisolek. Kui välja arvata eriväed ja üksikud näidisväeosad siis vaatamata numbrilisele arvukusele jääb Vene pool esimese kolme näitaja poolest läänest pikalt maha. Ülejäänud maailma hoiab Kreml pantvangis massiivse tuumarelva arsenaliga mida on erinevalt oma eelkäijast NL'st lubanud vajadusel esimesena kasutada.

Maailma juhtiva 22 riigi sõjaline võimsus

Kõige suurem küsimärk on moraalne valmisolek reaalseks verevalamiseks. Jättes jällegi kõrvale professionaalsed üksused tekib küsimus kas tänapäeva tavaline vene noormees Omskist on valmis surema impeeriumi tulevase hüvangu nimel. Kardetavasti mitte ja just seda vajakajäämist kavatseb korrigeerida vene propaganda, mis kahtlemata hakkab pasundama venelaste kallal toime pandavast genotsiidist. Ei piisa tühipaljast jutust Dnepriäärsete alade ühendamise vajadusest "iidse" Venemaaga. 

Konflikti teine otsene osapool Ukraina on sõjalise võimekuse poolest 21 positsioonil. Puuduvad küll tuumarelvad ja lennukikandjad aga võib ehk kõrvale jätta, sest neid loodetavasti ei kasutata. Kosmoseluure ja side võimekust lubab USA kompenseerida. Raske uskuda, et vaatamata ärplemisele julgeks Venemaa USA satelliite maha võtta. Võtmeküsimuseks on Vene poole õhujõudude ja õhutõrje massiivne üleolek. Kui Ukraina suudaks seda kuidagi (liitlaste abil) tasakaalustada oleks Vene maavägede rünnak seoses liiga suurte kaotustega välistatud. Ukraina sõjaväe kaitsetahe pole päris selge, kuid oma kodu kaitsmine motiveerib igal tasemel sõjaväelast oluliselt rohkem kui võõrast võtma minemine. Röövel röövib rahumeeli ainult siis kui oht endale minimaalne.

Kolmandaks kõrvaltvaatavaks osapooleks oleva NATO ja EU kombineeritud sõjaline võimekus ületab Venemaad mitmekordselt nii arvukuse kui kvaliteedi poolest. Paraku on üsna selge, et Ukraina kaitsmiseks pole läänel seda viimast olulist komponenti: tahet ja valmidust otseselt sõjaliselt sekkuda. Ollakse valmis aitama diplomaatiliselt, majandussanktsioonidega ja ka varustusega kuid mitte rohkemaks. Suureks ja rasvaseks küsimärgiks on majandussanktsioonide ulatus ning mõju Venemaale.

Selle nädala kõnelused on mõlemalt poolt avalikkusele mõeldud vaatemänguks, kust mingeid sisulisi tulemusi ei oodatud. Venemaa avalikud ultimatiivsed nõudmised olid nii ilmselgelt ülepakutud, et ei USA aga NATO saanud neil teemadel isegi arutama hakata. EU mõistis Vene käitumise ilma pikema jututa hukka. Kui diplomaadid vaikivad hakkavad kahurid rääkima. Kui NATO või USA ei tee mõnda ootamatut käiku ei näe võimalust Vene agressiooni ärahoidmiseks, küsimus vaid vormis ja ulatuses.

Vene Korea ja Brasiilia vahel😜

Lähipäevadel langeb Kremlis otsus kuupäeva ja kellaaja asjus kuna põhimõtteline valik oli juba ammu tehtud. Ilmselt teab Vene pool üsna täpselt, millised näevad välja majanduslikud meetmed ning on selleks ka valmistunud. Gaasi ja naftakraanid keeratakse kinni murdmaks Euroopa ühtsust, kus nõrgimaks lüliks Saksamaa ja Ungari. Naftahind teeb hüppe kuid aktsiaturud kukuvad kõvasti, millise hooga ja kui pikalt sõltub sõja käigust. Teoreetiline võimalus ka ülemaailmse majanduskriisi vallapäästmiseks.

Ameerika, Aasia, Euroopa - 3 SUURT
Venemaa killuke paremal all ääres

Irooniliselt on Venemaa majandusliku võimsuse poolest kääbus, maailmas alles 11 kohal, Korea ja Brasiilia vahel. Mitmete maailma suurkorporatsioonide väärtus Vene GDP'st suurem. Ma saan aru, et pole tegu korrektse võrdlusega, aga lihtsalt naljakas näha kuidas nii niru majandusvõimsusega riik suudab nii palju paska kokku keerata. Meeletult suure protsendi kulutamine sõjatööstusele tekitab omakorda olukorra, kus selle kasutamata jätmise korral oleks tegu niigi nappide ressursside mõttetu raiskamisega. Totter muidugi läänesuunale rõhuda, kus reaalset ohtu pole. Hiina piiri ääres oleks palju mõistlikum vägesid hoida. Praegused "sõbralikud" suhted nii majanduslikult kui rahva arvu poolest 10X suurema Hiinaga on sama illusoorsed kui kunagine Stalini sõprus Hitleriga. Kestab just nii kaua kui see Pekingile sobilik, mingil momendil on Hiinal vaja nii Siberi maavarasid kui territooriumi.

Kuidas Eestit olukord mõjutab: eelkõige majanduslikult. Venemaa otsest konflikti NATO'ga ei kujuta ette. Kremli bandiidid pole enesetapjad kui just ristiisal mingi parandamatu haigus pole avastatud ja too otsustanud areenilt suure pauguga lahkuda. Järjest ahvatlevam tundub võimalikult kaugemale, näiteks Uus-Meremaale või Marsile emigreerumine😜