Aastapäev, 105's ja esimene

Eelmisel aastal kindlustas Kreml päeva valikuga, et eestlastel ei läheks kunagi meelest, millal algas sõda. Ainult aeg näitab kas nimeks kujuneb Ukraina Vabadussõda või Kolmas Maailmasõda. Ega ju maailm 1 septembril 1939 ka teadnud, et tulevikus seda kuupäeva Teise Maailmasõja algusena tähistatakse. Samas on alati tähtsamaks peetud sõja lõpu ehk võidu kuupäeva, mida kogu edumeelne maailm ja ennekõike Ukraina loodetavasti peagi tähistama saab hakata.

Eestlase vaatevinklist on minu põlvkond momendi seisuga läbi ajaloo üks õnnelikumatest. Nii pikka rahuaega ja iseseisvust ning vabadust pole siinkandis kunagi saanud nautida. Kui muistse vabadusvõitluse eelne aeg välja arvata (millest me pea miskit ei tea) kvalifitseeruvad vaid "vana hea Rootsi aeg" ja kahe maailmasõja vahele jäänud lühike "Esimene Vabariik" eestlastele heaks ajajärguks.

Heaolu jätkumise tingimuseks on mitte ainult Ukraina võit vaid ka selline keretäis vene karule, et tal tükk aega poleks isu kakelda nagu ajaloolane Mati Laur oma artiklis tabavalt ütleb. Lisaks tähtis, et karu ka ise sellest aru saaks, muidu võib peagi järgmine suurusehullustuses ja alaväärsuskompleksi käes vaevlev kaak uuesti proovida.

Eesti on maailmas igatepidi mõnus koht kus elada: parasvöötme ilmastik, minimaalselt mürgiseid või ohtlikke elukaid, mitte liiga tihe rahvastus, suht puhas keskkond, ei mingeid mastaapseid looduskatastroofe nagu vulkaanid, taifuunid, määvärinad või üleujutused. Neljast lähinaabrist kolm igati lahedad, ainult idapoolne ettearvamatu ja kohati püstihull. Kuna tervet riiki mujale ei paiguta tuleb õppida elama kaabaka kõrval üritades võimaluste piires kõige hullemaks valmistuda. Finantsid, mis teised riigid loodusjõududega võitlemisele kulutavad peame meie riigikaitsesse paigutama. Si Vic Pacem Para Bellum.

Ukrainlased on sõja esimeseks aastapäevaks suutnud kõiki üllatada, moodsast ajaloost sellist pretsedenti ei teagi, kus väiksem ja nõrgem suudab nii südilt vastu seista. Teise maailmasõja algul kukkusid nii Poola kui Prantsusmaa kiirelt kokku, Euroopa väikeriikidest rääkimata. Ainult Soome suutis pikemalt vastu panna, kuid oli lõpuks ikkagi sunnitud rahulepinguga hulga territooriumi ära andma. Ukraina ei taha Soome teed minna ja põhjendatult, sest annaks nii vaid aega venkudel end koguda.

Täna võeti ÜRO's vastu järjekordne hambutu Venet hukkamõistev otsus ja kutsuti vägesid koheselt Ukraina territooriumilt lahkuma. 141-32-7 näitab veenvalt kuspool õiglus asub, eriti kui vaadata, kes vastu hääletas. Homme pidavat Hiina mingi rahuplaani välja pakkuma, praeguses seisus ei saa see kumbagi poolt rahuldada, sest põhiküsimust territooriumi omamise näol pole võimalik lahendada ilma ühe või teise poole ilmselge lüüasaamiseta. 

                        Mõningaid viimaste päevade lahingupilte ja videosid

Edasiste sõdade vältimise või käesoleva eskaleerumise ärahoidmise ainus võimalus rahvusvaheliselt tunnustatud piiride austamine, sõjakurjategijate karistamine, reparatsioonide maksmine ja mõlemale poolele julgeolekugarantiide pakkumine. Kuna Kreml sellega enne praeguse türanni kadumist või hävitavat sõjalist lüüasaamist nõus pole, ei ole mingit murrangut oodata.

Vene poolt nuumatud "rahutuvikesed" väidavad, et kõik sõjad lõppevad läbirääkimistega. See on tõde vaid juhul kui nimetada kapitulatsioonile allakirjutamise protseduuri läbirääkimisteks. Ukraina-Vene sõda otsustatakse lahingutandril ja lõpetatakse formaalselt ühe või teise poole sisulise kapituleerumisega ehkki viisakusest seda nii ei pruugita nimetada.

     Ameerika sõjanduseksperdi hea kokkuvõte paari viimase päeva sündmustest

Kokkuvõttes olen veendunud, et sõda lõppeb kas Ukraina vägede edukate vastupealetungidega kogu territooriumi vabastamisega või revolutsiooni või riigipöördega Venemaal. Ukraina sõjaline lüüasaamine ebatõenäoline kuna eeldaks lääneriikide ja NATO kollektiivset allaandmist ja sisulist enesetappu.

Julgen arvata, et tänaseks päevaks on kummalgi poolel mingid üllatused plaanis. Mastaapset maismaa rünnakut ei oota, pigem raketilöögid tähtsamate objektide pihta, võibolla isegi poliitiline ja sõjaline juhtkond kirbul.

P.S. Huvitav oli lugeda mu eelmise aasta 12 veebruari (12 päeva enne sõja puhkemist) ja 23 veebruari (sõja eelõhtu) postitust!

P.P.S. Kaja pidas hea kõne ERM'is, muudkui noogutasime kaasa.