Sõja eelõhtul

Vasakpoolne tüüp ärpleb maailma liidritega kuid viiruse suhtes on paras argpüks

Neljapäeva 10 veebruari õhtul kutsuti Valges Majas ootamatult kokku julgeoleku koosolek.  Peale seda informeeriti lääneliitlasi uuest infost, mille alusel on oodata Vene rünnakut lähipäevil, võimalik et enne Olümpia lõppu. Täna on tulnud riburada teateid kõrgetasemelistest kohtumistest: USA kinnitas üle artikkel 5 NATO rakendamist Ida-Euroopa liikmetele. Võeti erakordselt ühendust Rootsi välisministriga??? Anti Ukrainale üle värske ohuhinnang. Mitmed riigid saatsid hoiatuse oma kodanikele soovitusega koheselt (24-48 tunni jooksul) lahkuda Ukrainast. Vahepeal oli kuuldusi lennukeelutsooni kehtestamisest. Homme pidi toimuma Bideni ja Putini telefonivestlus. Mul on juba ammu kadunud usk kriisi diplomaatilise lahenduse võimalikusesse. Seda eelkõige põhjusel, et Putin ei lepi vähema kui võimuvahetusega ehk Kiievi "Kadõrovi" võimule upitamisega. Kuna valimistega pole see võimalik tuleb kasutusele võtta sõjalised vahendid.

Eduka sõjalise operatsiooni võimalused kasvasid oluliselt Valgevene kriisi käigus kui batka suruti Euroopa poolt nurka ja Kreml talle tingimuslikku kaitset pakkus. Otsus Ukraina küsimus lõplikult lahendada langetati Kremlis ilmselt enne detsembris NATO'le ja USA'le ultimaatumi välja saatmist. Paraku polnud sõjavägi veel piisavalt valmis, tänaseks kõik nupud laual madallähtes rünnakukäsku ootamas. Kogu eelmise 2 kuu diplomaatiline askeldamine oli Moskvale vaid mänguks võimaldamaks rünnaku ettevalmistused lõplikult siluda. Ukraina sai momendi hingetõmbeaega ja veidi äärmiselt vajalikku tanki ning lühimaa õhutõrje relvastust.

Erinevatest stsenaariumitest sai pikemalt kirjutatud "Seitsmes stsenaarium" postituses. Viimasel paaril päeval on seoses uue luureinfoga lisatud detaile: Kiievi hõivamine ja võimuvahetus, provokatsiooniks kasutataks keemiarelva süüdistades selles Ukrainlasi. Keemiarelva kasutamine oleks eriliselt küüniline, samas nii tüüpiline praegusele Kremli rezhiimile. Kiievi operatsioon eeldab vene agentide ja kaasajooksikute asumist mitmel kõrgel positsioonil Ukraina sõjaväe juhtkonnas, valitsuses ja olulistel objektidel nagu lennuväljad, sidesüsteemid, ... Kõige lähem paralleel ajaloost oleks suht hästi õnnestunud vene dessantlaste korraldatud võimuvahetus 1978 Kabulis Afganistani sõja alguses. Personaalselt minule tundub taoline opertsioon Kiievis liiga riskantne, pigem märulifilmi sobiv. 

Vaatame siiski kuidas teoreetiliselt võiks toimuda. Põhiprobleemiks on Ameeriklaste satelliitluure pluss Ukraina õhutõrje ja Kiievis paiknevad üksused. Ukrainlased saavad vähemalt tunnise ettehoiatuse isegi kui Venemaa halvab mastaapse küberrünnakuga rahvusvahelise internetisüsteemi ja Ukraina moblaühendused. USA satelliite nad ilmselt ei julge pimedaks teha, see oleks otsene sõjakuulutamine. Klassikaliselt antaks esiteks raketilöök Ukraina õhutõrjele, sidesõlmedele ja komandopunktidele. Siis dessant Kiievi lennuväljadele, et need üle võtta ning transpordilennukitega suuremad jõud eriüksusi sisse tuua. 

See moment on aga kõige haavatavam. Kui ukrainlased seaks lennuväljade ümber sisse portsu miinipildujate patareisid muutuks dessandi maandamine võimatuks või äärmiselt ohvriterohkeks. Anna tuld maandumisrajale, pole vaja lennukitele pihta saada, piisab rajale kraatrite tekitamisest ja miinikildude puistamisest. Paar aviobensiinist pungil ereda leegiga põlevat lennukit löövad kogu lennuvälja pikaks ajaks rivist välja rääkimata psühholoogilisest mõjust teise laine pilootidele.

Jõudude vahekorda (nii arvukust kui tehnoloogiat) arvesse võttes on ajaloost hea paralleel Saksa sissetung Poolasse teise maailmasõja algul. Tundmatu väärtusega muutujaks Ukraina armee võitlustahe, eriti peale esimesi ränku lüüasaamisi. Loodetavasti on nad ette valmistatud vastupanuks ilma keskse juhtimiseta. Vene pool kahtlemata annab eetrisse nii libainfot kogu Ukraina kapituleerumisest kui ka kohalike väeosade komandöride korraldusi. Kindlasti ka kinnivõetud lääne "palgasõdurite" intervjuusid ja "ukrainlaste sõjakuritegusid". Tänapäeval on paraku moblad pea igal kodanikul, ei võta kaua aega kuni Ukraina poolne inf maailma meedia ekraanidele jõuab.

Ukraina vallutamise korral kujuneb viimaseks vaatuseks partisanisõda. Traditsiooniline maapiirkondades, metsades, soodes kõvasti raskendatud seoses tänapäevase tehnikaga (kopterid, soojuskaamerad, ... ). Sissisõda linnas on aga õige vastik okupandile kui osavalt korraldada. Kui kaua ja kui edukas, seda näitab aeg. Lõppkokkuvõttes annab Ukraina sõjakäik Vene impeeriumi lagunemisele hoogu juurde. Aga nagu ka NL kokkukukkumisega saab see toimuda vaid sisemiselt, keegi ei taha vene rahva päästmise nimel tuumasõjaga riskida.

Venelaste suureks dilemmaks on Ukraina poole hukkunute arv. Armee moraali hävitmiseks peaks võimalikult suur olema, samas pikas perspektiivis tähendaks niigi mitte sõbralikult meelestatud vennasrahvast suure hulga surmavaenlasteks muutmist. Tsiviilohvrid saavad olema ukrainlased ja neid on õige raske vene armeel usutavalt enda turjalt maha veeretada.

Öösel on hakatud juba rääkima, et sõda võib alata sel nädalavahetusel. Arvatavasti siiski mitte enne laupäeval kella kuueks planeeritud Bideni ja Putini telefonivestlust.

Suuremastaapse rünnaku puhul märkavad selle algust ilmselt paljud interneti või moblaühenduse probleemide läbi. Kui olete oma ruuterit kontrollinud ja saate aru, et viga pole selles, on suure tõenäosusega alanud massiivne küberrünnak. Vene - Ukraina sõda saab olema näidiseks kuidas näevad välja suuremahulised tuleviku sõjad. Jääb vaid üle loota, et Saksa Poolale kallaletungi analoogia ei laiene ülemaailmse sõja ehk siis 3. maailmasõjani.

Sellised asjad juhtuvad kui tuumarelvadega varustatud suurriigi ainuvalitsejaks saab suurushullustust põdev psühhopaat ja ülejäänud maailma liidrid pehmodena käituvad olles unustanud teise maailmasõjani viinud järgiandmiste poliitika tagajärjed.