AI paanika

Eile suusatama sõites enne kui hakkasin kuulama Lexi vana (6 kuud on tänapäeva arengu juures eelajalooline) podcasti AI guru Kurzweiliga tuli raadiost uudis prominentsete kodanike kirjast Tehsiintellekti ohtude kohta. Raadios pikemalt ei seletatud, kuid peamise ohuna mainiti töökohtade kadu ja disinformatsiooni levikut, lahendusena pakuti välja 6 kuulist pausi tehisintellekti arendamisel. Minu arust täiesti vale lähenemine, sest kõige suuremaks ohuks hoopiski võimsa tehisintellekti sattumine mõne hullude valitsuse (vene, hiina, iraan, ... ) kätte, kelle esimene reaktsioon on seda relvana kasutada. Paus annab neile võimaluse järgi jõuda. Tehisintellekt on nagu tuumarelv: kui pudelist väljas siis tagasi enam ei topi, esimesena korralikult töötava mudeli loomine annab omandajale tohutud eelised. Seega absoluutseks prioriteediks, et esimeseks oleks lääneriigid või vähemalt lääneriikides asuvad firmad.

Objektiivse infi saamiseks on alati mõistlik algallikaid uurida. Massimeedia kipub mõnd aspekti võimendades sensatsiooni taga ajama jättes tihtipeale olulisi momente kahe silma vahele.

Nüüd kirja enda juurde (esitan kaldkirjas kokkuvõtliku lühendatud tõlke):

Inimintelligentsiga võrreldav tehisintellekt võib kujutada ohtu inimkonnale ja ühiskonnale. Nagu märgitud Asilomari AI põhimõtetes: Arenenud tehisinellekt võib oluliselt muuta elu planeedi Maa peal mistõttu vajalik hoolikas kontroll ja juhtimine. Momendil pigem tegu kontrollimatu regulatsioonideta võidujooksuga järjest võimsamate AI süsteemide loomisel.

Põhimõtteliselt olen nõus.

AI süsteemid lähenevad inimvõimekusele juba ka üldiste ülesannete lahendamisel ehk siis läheneme AGI (Üldine tehisintellekt) loomisele.

Kitsapiiriline AI (narrow-AI) on ammu inimestest üle, lihtsaim näide taskuarvuti, mobla, malemängu programm, ...). LLM ehk suured keelemudelid nagu ChatGPT on siiski vaid võimsad tekstitöötlusprogrammid, mis emuleerivad tehisintellekti ning mida pole võimalik iseseisvana Üldtehisintellektiks (AGI) arendada. Aga nad on üheks oluliseks osaks loodava Üldtehisintellekti loomisel.

Põhilisteks ohtudeks desinformatsiooni levitamine ja töökohtade kadumine. Kas peaksime looma tehisintellekte (mitmuses) keda on rohkem, kes on targemad ja kes võivad meid asendada? Kas võime riskida tsivilisatsiooni arengu üle kontrolli kaotamisega? 

Desinformatsioon on kindlasti üheks suuremaks probleemiks momendil, sest peagi on väga raske või isegi võimatu eristada arvuti poolt genereeritud teksti (tõest või väära) inimese loodust, samas on arvuti võimeline väljastama meeletut hulka teksti. Trolliarmeed on minevik, selle töö teeb arvuti palju efektiivsemalt.

Töökohtade kadumise koha pealt olen pigem positiivne. Uue tehnoloogiaga on läbi aegade töökohad kadunud kuid alati asendunud uute ja enamasti palju kergemate ning rahuldustpakkuvamatega. Erinevuseks, et seni on masinad asendanud füüsilist või monotoonset tööd, nüüd kipuvad ka loova töö kallale. Samas poleks mul miskit selle vastu kui töökohtade garanteerimise nimel muudetakse töönädal kolmepäevaseks ja/või tööpäev neljatunniseks😉 

Võimsaid AI süsteeme tuleks arendada vaid siis kui oleme kindlad et nende mõjud on positiivsed ja riskid kontrolli all. Mingi moment on arendustegevuse juures vajalik sõltumatu kontroll - kirja autorite arvates on see moment kätte jõudnud. 

Ei kujuta ette, et ühegi uue tehnoloogiaga saab olla täiesti kindel tolle positiivsetes mõjudes ja riskide kontrolli all olemises. Kuidas sõltumatu kontroll peaks välja nägema???

Seega kutsutakse üles 6 kuusele pausile GPT-4 süsteemidest võimekamate mudelite arendamisel. Pausi tuleks kasutada ohutustehnika ja regulatsioonide väljatöötamiseks. Uurimistegevus ja arendus tuleks fokuseerida AI süsteemide muutmisele täpsemaks, usaldatavamaks, töökindlamaks, läbipaistvamaks, arusaadavamaks ja lojaalsemaks.

6 kuulise pausiga on probleemiks sunnivahendite puudumine (kuidas sa sunnid suurfirmasid või riike arendustegevust peatama). Sõltumatu kontrolliga kaasneb paratamatult bürokraatia ning korruptsioon - kokkuvõttes võimatu ülesanne.

AI arendajad peaks tegema koostööd valitsusorganisatsioonidega loomaks kindlad kontrollimehhanismid, mis hoiavad silma peal nii arendustegevusel kui ka arvutusvõimsuse levikul nii riist kui tarkvara osas. Tuleks luua süsteemid, mis suudavad disinformatsiooni eristada tõesest ja seda tõkestada, vastasel korral satuvad nii vabamajandus kui demokraatia ohtu.

Iseenesest tore mõte aga teades kui aeglane on riigisüsteem, kus kellelgi pole kiiret ja kui mahukas büroraatia, pole mul usku, et mingite tõsiseltvõetavate tulemusteni jõutakse enne kui Üldtehisintellekt loodud. Viimase lausega kutsutakse üles looma Tehisintellekti, mis kontrollib loodavat Tehisintellekti - seeni olete söönud või?

Just märkasin, et vahepeal on välja tulnud samal teemal Lexi uus podcast: "AI ohud ja inimtsivilisatsiooni lõpp". Pole veel jõudnud ise kuulata, tööle minnes hea ajaviide. Video riputan asjast huvitatutele siia üles sellegipoolest.

Mul on sõltuvus :P

Atomic SL

Muud moodi ei oska nimetada olukorda, kui kodanik pidevalt närviliselt 10 korda päevas ilmaennustust käib üle kontrollimas. Temperatuur, pilvisus ja võimalikud sademed põhilisteks näitajateks, mille vastu huvi. Töökaaslased juba teavad, et oodata lumetormi kui mul lai naeratus näole ilmub. Perfektne ilmaennustus oleks öösel vähemalt 20 senti lund, päeval tuulevaikne päikesepaiste nii viie külmakraadiga. Kolmapäeval oli vihma ja lund aga neljapäevaks ennustati hommikuks mäele mõned miinuskraadid ja tuulisevõitu kuid päikeselist ilma. Hooaja lõpus ei maksa liiga valiv olla, ole õnnelik kui 30 märtsil nõlvadel suusatamiseks piisavalt lund. Boonuseks võimalus "uusi" prügipäeva suuski proovida.

7 tundi 140 km

Kokkuvõttes tuli jällekord töölt vaba päev võtta, et "akusid laadida".  Seekord olin mäe tipu parklas 10 minutit enne liftide käima panekut. Nõlv parasjagu jääs, niipea kui esimese korralikuma pöörde tegin pidin sirakile lendama. Mitte sellepärast, et jää libe oleks, hoopiski suusarandid haarasid jäisest pinnast ootamatult kindlalt kinni. Algul olin krampis, läksin vaatamata külmale ja tuulele higiseks - tüüpiline tunnus, et väänad jõuga suuski laskmata neil ise pöörata. Võtsin veidi lõdvemalt ja sain tunde sisse, natuke veel enne kui päris mugavalt ja sujuvalt hakkas minema. Suusad on väga agressiivsed, jäigad ja väikese pöörderaadiusega. Otsesõidus ebastabiilsed, pidevalt pead pöördes olema. Lõpuks võtsin pöördeid madalamalt kui kunagi varem, keha asend automaatselt õige. Topelt mustadele radadele läksin hooga peale, selliste suuskadega naljaasi ka jää peal lõigata. Jalad muidugi väsitas ära.

Tõstukitoolil tegid paar tüüpi juttu, kiitsid mu "prügipäeva" suuski: mitu aastat vana mudel aga väravate vahel sõitmiseks pidavat olema super head. Noogutasin kaasa, ei hakanud mainima kust suusad pärit või asjaolu, et ise vaid mõned korrad naljapärast rada sõitnud. Kokkuvõttes super päev, 7 tunniga 140km suusatatud, nüüd võib rahuliku südamega järgmist hooaega ootama hakata. Suuskade tagumised otsad veits lahti, tütar lubas vaadata, kas leiab mingit superliimi. Kui mitte võin sarnased järgmine aasta suusashowlt osta, maitse sain suhu. Jäisel pinnal ja küngaste vahel sihukestega puhas mõnu uhada.

Vasturünnak: kas, kus, millal, kuidas, ...

Kaks okupanti mürsutabamuse järgsel piloodikursustel

Ukraina sõda ongi muutunud uudistevoo tavaliseks osaks. Enam ei pane kulmugi kergitama teated vene raketirünnaku tagajärjel kortermajas mõnekümne tsivilisti hukkumisest või vene enda armee kümnete tehnikaühikute ja pea tuhende sõdurini küündivad igapäevased kaotused. Nagu kardeti on sõda muutunud teataval määral loomulikuks taustmüraks. Kaotused on statistika mitte konkreetsed inimesed. Ainult siis kui twitteris näed hukkunute pilte saad aru: nende jaoks on sõda ja kõik maine lõppenud. Graafilised videod drooniga kaevikutesse granaatide ja miinide pillamisest, tankide või kopterite hävitamisest ei tekita peagi rohkem emotsioone kui arvutimängus. Näituseks ülaloleva ekraanitõmmise videolink. Suureks uudiseks, mis lehtede esikülgedele või tele-ekraani avaminutitesse jõuaks oleks edukas ning suuremahuline Ukraina vasturünnak.

Miljoni dollari küsimus: millal see võiks toimuda ja kui edukaks võiks kujuneda? Vene talvine suurrünnak kukkus nii põhjalikult läbi, et ei saadudki aru millal algas ja millised eesmärgid olid. Minu arvamus, et plaaniti suurelt nagu tavaliselt ja kukkus läbi nagu tavaliselt. Põhirünnak toimus jaanuari algul lõunast Vugledari suunast (mida isegi putler oma kõnes mainis) ja põhjast Kupjanski kandist. Soledari ja eriti Bahmuti vallutamise järgselt loodeti ilmselt Ukraina idarinde väed mitmesse kotti võtta. Kui Vugledari juures löödi ründav vene soomusüksus puruks ja ka Kupjanski suunal märkimisväärset edenemist ei toimunud pöörati põhitähelepanu Soledari ja Bahmuti peale. Aeglast edu saavutati, kuid meeletute kaotuste hinnaga, tüüpiline phyrrose võit isegi kui peaksid suutma Bahmuti vallutada. Momendil üritatakse Avdiivka juurde koondatud suurte jõududega läbi murda, seni edutult.

Ukraina taktika oli väidetavalt vene jõudusid piisavalt kulutada, et nood kevadise vasturünnaku ajaks oleks suures osas väsinud, tehnikata ja võitlusvõimetud. Kulutamine on kindlasti toimunud, kuid kas piisaval määral näeb alles vastupealetungi käigus. Elavjõuga on vene poolel probleeme, egas muidu ole alustatud järjekordse mobilisatsiooniga, millega loodetakse 400000 meest värvata. Ukraina vasturünnaku mõjutamiseks ilmselgelt hiljaks jäädud, küll aga võimalik suvel üritada rinnet stabiliseerida kuhu iganes see siis jõudnud on.

Ukraina probleemiks on välismaise soomustehnika vähesus, moodsa lennuväe puudumine ja parimate rohkem kui aasta lahinguväljal olnud sõjaväelaste väsimus. Juttu ohtralt kuid mõnekümne tanki ja paarisaja soomusmasinaga suurt läbimurret ei tee, vaata kust otsast tahes. Ootamatuse momenti, nagu septembris Harkovi juures, enam ei saavuta. Nii nagu Ukrainlased näevad lääne satelliitide ja oma droonidega vastase vägede koondumisi, näevad ka venelased. Kui Harkovi puhul oli vene pool veendunud, et Ukrainal ründepotensiaali pole siis praegu räägivad mõlemad pooled peadsest vasturünnakust.

Muidugi ei maksa unustada, et sõjas keegi ei räägi avalikult, mida kavatseb teha. Samas on Ukrainal tugev välispidine surve näidata, et abimiljardid ja tehnika silmnähtavat efekti omavad, mitte lihtsalt ei kao staatilise kaitse musta auku. Kevad on lai mõiste, kuid eeldan vasturünnakut pigem varem kui hiljem, niipea kui ilmastikuolud lubavad. Ukraina peab üritama võimalikult kiiresti võimalikult palju maad tagasi võtta enne kui vene järjekordne mobilisatsioon kohale jõuab.

Niisiis millal, kus ja kuidas, kes ei tahaks teada. Millal - pakuks Aprilli lõpp, Mai algus. Kus pole ju tegelt suurt valikut - Melitopoli kaudu Aasovi mereni. Paraku häda selles, et ka vene pole puhta loll ja on ilmselt just sinna kõige tugevamad kaitseliinid rajanud. Ukrainlastel võimalik proovida üllatada kusagil mujal (Kreminna - Svatove) piirkonnas, et Severodonetski selja taha murda või näiteks üritada kogu Bahmuti linna ründavat grupeeringut kotti võtta, mis õnnestumise korral oleks venemaale ränk löök. Ei maksa ka unustada Volnovahha raudteesõlme, mis vaid mõnikümmend kilomeetrit rindest aga annaks pea sama efekti kui Melitopoli vallutamine. 

Tõenäoliselt teeb Ukraina paar petterünnakut ja ühe põhilöögi, vaid nii on lootust edule. Kui õnnestub vene lõunarinne läbi lõigata rakendatakse ilmselt Hersoni taktikat ja pommitatakse seni kuni okupant ise Hersoni ja Zaparozje obalastitest välja tõmbab. Krimmi, Donetskit ja Luhanskit see aasta ei jõuta võtta kui just venemaal revolutsioon ei juhtu, millesse mul usku pole. Kõige nadimaks variandiks Ukraina rünnaku ebaõnnestumine ja rindejoone jäämine suures osas samadesse piiridesse kus praegu. Selline sündmuste käik viiks kriisini, kus lääs peab otsustama kas sekkuda otseselt Ukraina sõtta või anda järgi Kremlile ja loovutada osa Ukraina territooriumi. Pikemas plaanis oleks tegu katastroofiga, sest lisaks venele saab julgustust Hiina ja ülejäänud maailma diktaatorid - tegu oleks seaduspõhise maailmakorraga hüvastijätmisega.  Kremli kääbiku võimalik võimult kõrvaldamine olukorda ei muuda.

Mis muud kui jääme põnevusega ootama sündmuste kulgu, äkki suudab Ukraina jälle kõiki üllatada. Meelelahutuseks allolev Youtube popurrii vene rasketehnika hävitamisest. Vaata ja imesta: okupantide sõjaväelaste lollus üle mõistuse.

P.S. Soomel lõpuks kõigi NATO riikide heakskiit, küll saab Rootsi ka!

Suusakuu

Märts kujunes see aasta täiega suusakuuks, hooaja 769'st liulaskmise kilomeetrist 448 sai just see kuu tehtud. Reedene harjumatult varane ärkamine, kahetunnine mäele ja tagasi sõit ja üheksa tundi suusatamist vaid ühe pausiga väsitasid parasjagu ära. Mõtlesin, et see hooaeg rohkem ei viitsi, hooajapilet täiega asjaette läinud. 

Aga eile koeri jalutades jäid silma prügipäeva ootuses tänava äärde tõstetud suusad: Atomicu 165cm SL slallikad. Lähemal uurimisel selgus: vaid paar aastat vanad korralikult vahatatud ja tipp-topp rantidega - just sobivad minu pikkuse ja kaaluga mehele. Olin sihukeste järgi suusashowl suud vesistanud, aga ei raatsinud osta, raske põhjendada kui endal kaks paari kiire sõidu suuski kodus. Jäise ja künkliku mäega on aga just lühemad slallikad sobivaimad. 

Mis ühele prügi see teisele varandus😜

Loomulikult viskasin suusad õlale. Täieliku boonusena sobisid saapad nagu valatult ilma sidemeid reguleerimata. Nüüd muidugi kange tahtmine "uusi" suuski ära proovida, näis aga ilmajaam igatahes lubab neljapäevaks suusailma! Töökoha koroonapäevadest mul ikka üks veel alles, ülejäänud kõik mäe peal sihtotstarbeliselt kasutatud. Mis teha kui haigus külge ei hakka, ei saa ju puhkepäevi raisku lasta. Ülemustele seletasin, et mäel käimine on ennetav ravimeetod, nood muigasid ja kiitsid heaks.

Märtsi algul käisin tütre ja eestlasest U of T professoriga suusatamas. Sõidu ajal arutasime Ukraina sõja teemadel ja sellest kuidas ChatGPT üliõpilaste ning professorite elu muudab. Ilm oli kena, filmisime tütrega teineteise sõitu. 

Järgmine ilus ilm oli juba koolivaheajal. Muidu poleks viitsinud minna aga peale vaheaega õhtust suusatamist enam pole. Sabad polnudki väga hullud, põhjapoolsetel raskematel nõlvadel sai normaalselt sõita. Kaaslaseks seekord tütre sõber, kellele olin andnud ühed ülejäänud võistlussuusad.

Pilvefront tuleb pärastlõunal peale

Lumelaudurina kimasima samas tempos aga suuskade peal oli ta varem vaid kaks korda olnud. Sai ülikiire õppetunni, esimesel laskumisel musta rada pidi tõstuki juurde pani end paar korda maoli, aitasin varustust tagasi külge kruvida. Paraja üllatusena õppis päeva lõpuks suusatamise piisavalt selgeks, et minuga enamvähem samas tempos püsida.

Hull tõstukijärjekord

Eelmine esmaspäev lubas ilusat ilma, suusad autosse ja mäele. Loogiliselt võttes oleks mägi esimesel koolivaheaja järgsel päeval pidanud tühi olema. Tutkit, uued omanikud olid otsustanud kokkuhoiu mõttes vaid kaks tõstukit käima panna ehkki kõik mäed super heas korras. Tulemuseks ühed hullemad järjekorrad üle pika aja. Rahvas oli väga pahane, liftioperaatorid vabandasid, otsus võetud vastu firma juhtkonna poolt USA's, nemad ei saa miskit teha. Mäesuusatajate hulgas palju prominentseid kodanikke, kes võtsid asja käsile. Järgmisel päeval ilmus mäe veebilehele teade, et seoses heade ilmastikuoludega ja suusatajatele vastu tulles otsustati avada rohkem tõstukeid ning ka pikemalt.

Reedel mägi tühi, vahepeal puhta minu päralt! 

Huvitav kas mujal maailmas ka
rinnahoidjaid puudele riputatakse😏

Vahepeal saime vihma aga reedel jälle kena ilm, tõstukid lahti üheksast hommikul seitsmeni õhtul. Ei saanud sellist võimalust mööda lasta. Sõitsin üksi, keegi teine ei saanud aega kaasa tulla. Äratus 6:35, kohv peale, riided selga, asjad autosse ja 7:10 minema. Hommikusöögi: kohvi ja võileivad, pirukad või pizzalõigud söön autos mäele sõites ja samas podcasti kuulates - kaks tundi läheb kui lennates. Tõstuk just käima pandud kui keeran parklasse. Kõige keerulisem operatsioon suusasaabaste jalgasikutamise näol tuleb kiiresti läbi viia enne kui plastik külma käes jäigastub. Saapaid hoian spetsiaalselt kõrvalistuja jalgade juures kus soe õhk neile peale puhub. Saapad jalas ajan jope selga, kiiver pähe, seljakott õlale ja suusad-kepid välja. Auto lukku, võti lukuga püksitaskusse ja koperdan paar kuni paarkümmend meetrit, sõltuvalt parkimiskohaga vedamisega, lumeni. Suusad maha, astun klambritesse ja lükkan hoogu, esimene laskumine võib alata kuna pargin mäe tipus. Seljakoti viskan resto ette õue toolile, paari miinuskraadiga püsivad õlled mõnusalt külmad. Pole muret, et keegi koti pihta paneks, küll soovitatakse suuski puhkepausi ajal lukustada.

Seekord oli vaatamata päikesepaistele rahvast vähe, sabasid praktiliselt polnud. Algul sõitsin lihtsamatel radadel soojaks, siis põhjanõlva mustadele ja duubelmustadele. Külmarohuks ja mõnusaks enesetundeks sai põuetaskust konjakit rüübatud. Tühja mäega proovisin kiiret sõitu, pea otse alla uhades mõõtis mobla tippkiiruseks 86.4 km/h. Korra kaotasin tasakaalu ja lendasin hooga ohulindi alt läbi, ei miskit hullu, isgi suusad jäid jalga, ainult küünarnukk sai natu põrutada. Lõunat sõin õues päikese käes, kaasa musta leiva käärud juustu ja pepperoni vorstikestega loputasin kahe õllega alla. Need jäid ka viimasteks, mitte murest sõiduoskuse vähenemise pärast vaid asjaolust, et õhtupoole vaja roolis olla, promill peab selleks ajaks seaduse piiridesse langema, mis meil lõdva 0.8. Päeva lõpuks kogunes rekordiline kilometraazh 163km. Tegelikku suusatamist sellest kaks kolmandikku, kolmandik tõstukil istumine. Viimane tund tülikas kuna sulalume kuhjad läksid jäässe ja jalad väsisid ära. Alumisel videol harjutab tütar ühejalasõitu.

Podcastid

Kitsas AI: ChatGPT, Male, Go programmid

Kummaline mõelda, et varem ei osanud sihukest maailma tähele panna. Milline võiks olla eestikeelne termin??? Ma ei hakka googeldama, proovin ise lihtsasse eesti keelde panna. Pikk audiointervjuu ehk võtab suht hästi ja lühidalt podcasti olemuse kokku. Samas ei pruugi alati pikk ega audio olla, videovorm ka olemas. Äkki on mingi spets termin, kui keegi teab mainige kommentaaris. Igatahes kuulan neid nii tööl pikemate pauside ajal kui ka autos. Varem kuulasin pikematel sõitudel audioraamatuid, podcastid palju mugavamad, tõmba netist ja muudkui kuula. Ja ma tean, et raamatukogust saab kah üle neti laadida aga vahel pead mitu nädalat järjekorras ootama pealegi podcasti intervjuu vorm on vestlusena kuidagi värskem. Tänama pean kaasblogijat (Maarja😉), kelle soovitust kuulda võtsin, oma naist ju ei oska kuulata, kes kah kunagi mainis😜

Seni olen vaid paari tüüpi kuulanud, kelle saatekülalised kõige rohkem huvi äratanud. Lex Fridmanil tänase seisuga 367 podcasti netis tasuta kättesaadavad. Viimane tal Sam Altmani, ChatGPT bossiga, pole veel jõudnud kuulata. Lexi saatekülaliste nimekiri on aukartustäratav ja teemad seinast seina, suur osa eri sorti teaduslikud teemad, mis mulle eriti mokkamööda. Nautimiseks ja mõistmiseks eeldavad teataval määral taustteadmisi, Lex ise on end alati teemaga eelnevalt kurssi viinud. Selgus, et kuulab tihtipeale joostes (paaritunnised distantsid) läbi kõrvaklappide intervjueeritavate raamatuid ja artikleid. Lisaks teadusele ja tehnoloogiale kuulanud ka paari podcasti, mille peale muidu ei viitsiks tähelepanu pöörata nagu Aella seksiteemaline jutuajamine.

Näitlikustamiseks järgneb nimekiri kuulatud podcastidest: #325 Michael Levin (bioloogia, evolutsioon, xenobots), #350 Betül Kacar (elu, panspermia, DNA, ufolased), #353 Dennis Whyte (tuumasüntees), #355 David Kipping (maavälised tsivilisatsioonid), #356 Tim Todd (rakettmootorid, kosmosereiside tulevik), #358 Aella (seks, inimsuhted), #359 Andrew Strominger (mustad augud, kvantgravitatsioon), #364 Chris Voss (FBI pantvangide läbirääkija), #365 Sam Harris (AI, UFO'd, pandeemia, Trump, sotsmeedia), #348 Nathalie Cabrol (maavälise elu otsingud), #326 Annaka Harris (teadvus, reaalsus), ... mõni vist vahele jäänud. Arvestades et enamus on 2-4 tundi pikad ja vahepeal pean mõne koha tagasi kerima, et uuesti kuulata olen kulutanud (veetnud) hulga aega.

Sam Harrise osa kuulates jäi kõrvu või õieti meenus uuesti, et temalgi oma podcastide platvorm "Making Sense". Harriselt olen varem paar põnevat raamatut lugenud. Tema podcast #312 Trouble with AI kahe arvutiteaduse spetsiga tehisintellekti teemal eriliselt põnev. Tasuta saab paraku kuulata vaid esimest tundi (narrow AI) kolmetunnisest saatest, edaspidiseks peaks tellijaks hakkama. Pole kunagi maksulist teenust kasutanud, kuid pani täitsa mõtlema - kolm õlut kuus on kindlasti väärt investeering. Samas tekib küsimus kas jõuan kõiki neid tasuta podcastegi ära kuulata. Tänapäeva maailmas on inglise kui maailmakeele sorav valdamine kuldaväärt, valikud meeletult suuremad. Samas tehisintellekti kiire arenguga on nii teksti kui audiopõhine kvaliteetne sünkroontõlge lähema aja küsimus. Nii nagu hävituslendurid ei soovita poistel lenduriametit, sest kümmekonna aasta pärast hävitajad autonoomsed, pole noortel mõtet ka tõlkija ameti peale palju lootusi panna.

Esimesed apsud

Nojah, ei saanud kaua valimistulemuste eufoorias supelda, enne kui esimesed möödalaskmised silma hakkasid. Ma siin muidugi avaldan personaalset arvamust, täiesti võimalik, et asjaosalised sinisilmselt veendunud, et täiesti õigesti käituvad.

Esiteks muidugi oleks mulle meeldinud Ref-E200-Isamaa, seda eelkõige poliitilise tasakaalu mõttes. Praeguses olukorras, kus koalitsioon kõnelustes Ref-E200-Sotsid kisub natuke liiga vasakule. Turri ajas põhjus, miks Reform valis Sotsid Isamaa asemel. E200 ja Sotsid nõuavad täisvõrdõiguslikku abieluseadust, millele Isamaa vastu. Reformil ilmselt sisuliselt savi, kuid kuna soovitakse E200 kaasata, otsustati järgi anda. Minu arust tegu mingi viiendajärgulise küsimusega, nagu Taagepera ütles: "Mina olen vana aja inimene ja mul on harjumuslikult väga imelik geiabielusid vaadata". Taageperaga oli üldse väga hea intervjuu Delfis, ta hoiatas ka ühiskonna lõhenemise eest kui abieluseadus jõuga kurgust alla surutakse. Praegusel momendil absoluutselt kõige tähtsamad julgeolek ja majandus, mille puhul Isamaa oluliselt tugevam partner.

Väidetavalt tegu kõige liberaalsema koalitsiooniga. Samas ei saa ma absoluutselt aru kuidas sobib sõnavabaduse piiramine "vihakõne seaduse" näol kokku liberaalsete väärtustega. Põhiseaduses on kirjas sõnavabadus paragrahv 45 koos vajalike piiretega. Ma kardan, et "vihakõne seadusega" üritatakse Eestis sisse viia selliseid totraid muudatusi, et avalikult ei tohi enam kasutada teatavaid sõnu, mis võiks kedagi solvata (paks, pede, kiilakas, pilu, rätipea, ... jne ...). Tsensuur, ehkki konstitutsiooniga otseses vastuolus, piilub juba ukse vahelt. Tekib hirm, et tahetakse ka Eestisse tuua raamatute redigeerimist, mille markantsemaid näiteid Lindgreni lasteraamatud ja Roald Dahli äsjane lugu. Pole vaja palju fantaasiat kujutamaks ette kuidas peagi aktivistid kutsuvad üles järgmise sammuna eelnimetatud trükiseid põletama.

Loodetavasti vähemalt hoiab Reform eelarvepoliitikas kindlat joont ja ei lähe E200 ega eelkõige sotside lubadustega kaasa. Egas ilmaasjata otsustanud esimese käiguna Reform partneritele tutvustada riigi rahanduslikku olukorda - 750 miljonilisele augule vaja leida kate. Reform loodab seda katta majanduse ergutamisega, sotsid maamaksu tõstmise, kodualuse maa maksustamise ja automaksuga. Maksupoliitikas loodan Reformi "punase" joone peale, paraku maksaks niinimetatud "küüru" kaotamine praeguse plaani korral riigile veel paarsada miljonit. Kui Reform oma põhimõtteid järgib, ei jää sotsidele suurt miskit järgi. Eesti 200 on paraku nii kirju seltskond, et neil endilgi mitmed seisukohad seinast seina. Saame näha hulka üllatusi nii läbirääkimiste käigus kui hiljem parlamendis hääletamistel.

Tõele au andes tundub paljuräägitud eelarve tasakaal nelja aastaga suht utoopiline ja ilma Sotside kärbete või Reformi maksutõusu vältimiseta absoluutselt võimatu. Lisa veel juurde kaitseelarve suurendamine 3%'ni mitte kõige positiivsema maailmamajanduse seisu juures. Üks veidi telgitaguseid teadev tüüp pakkus, et koalitsiooniläbirääkimiste näol tegu tegu puht taktikalise mänguga. Sotsid võeti esialgsesse koalitsiooni näitlikustamaks rahvale nende finantspoliitika võimatust. Nad seatakse dilemma ette: abieluseadus vs maksutõusud. Kui täiega alla annavad ja ikkagi valitsusse tulevad tehakse abieluseadus ära ning siis vahetatakse Isamaa vastu välja, kelle põhiline vastuargument kadunud. Tundub kole küüniline aga poliitika ongi selline, või mis teie arvate.

Eestlased üllatasid positiivselt!

Enamus Eestist reformivärvi, ka Tallinn
Ida-Virumaa Kesk ja Kagu-Eesti EKRE

Tänast valimiste päeva ootasin nagu olümpia finaali, kus võidulootust omav eestlane osaleb. Päris valimisstuudio alguseks ei jõudnud, õues vajas viimane lumi lükkamist ja koerad jalutamist. Tulin tuppa, kaasa istus juba teleka ees. Korkisin kiirelt õlle ja istusin diivanile ... pidin õlle kurku tõmbama ja südari saama kui pilk ekraani alaosale fokuseerus. EKRE juhtis pikalt mingi 28 potensiaalse mandaadiga, reform ja kesk maadlesid teise koha pärast 22 ja 21'ga. Loetud küll alla veerandi häältest aga siiski, mis toimub, ons inimesed hulluks läinud???

Kaasa muigas ja lasi mul veidi marineerida enne kui mainis elektrooniliste häälte puudumist, tegu vaid loetud kirjalike häältega. Seekord pidavat elektroonilised laekuma kiljem kuna enne avaldamist kontrollitakse, palju on kirjaliku hääletusega muudetud. Iseenesest ok, aga nüüd tekib olukord, kus kõigi elektrooniliste häälte korraga laekumisel muutub valimistulemus momentaalselt kardinaalselt ja kindlasti EKRE kahjuks. Viimastel muidugi hea väita, et lisati manipuleeritud hääled.

Päris pikalt ei muutunud olukord eriti ehkki loetud ringkondi tuli järjest juurde. Kui siis lõpuks elektroonilised hääled lisati, olid isegi saatejuhid korraks üllatusest tummad. Reformi 38 ületas kõigi igasugused ootused või kartused, kaasa arvatud minu oma. Mõningad ringkonnad polnud veel lisatud, paari koha liikumist võis oodata kuid mitte üldpildi muutust. Reform on kindlalt ja pika puuga võitnud. Kui kõik loetud võis näha ülevalolevat tulemust, üks koht läks Reformilt Keskile.

Huvitavamad silma hakkavad nüansid:

Hääletusprotsent 63.5% absoluutne rekord - väga hea, mida rohkem käiakse valimas seda tugevam mandaat. E-hääli 313514 natu ohkem kui pooled kõigist häältest.

Põhjust pühitsemiseks!!!

Reform sai mandaate rohkem kui kaks järgmist (Kesk ja EKRE) kokku.
Reform võitis ka Tallinnas!

Suurimad võitjad:

Reform ja Kaja Kallas rekordilise häältesaagiga.

Eesti 200, kes võttis kohti kõigilt peale Reformi.

Üksikkandidaat, putinoidide hääled, mis muidu oleks enamasti Keskile läinud.

Vasakpartei, putinoidid mitte kusagilt protestiga Parempoolsetest napilt ettepoole.

Suurimad kaotajad:

Kesk, 10 kohta vähem kui eelmistel valimistel ei saa kuidagi teisiti nimetada. Ratas, Kõlvart ja Toom, kõik kaotasid hääli.

EKRE, võidulootuse asemel napp teine koht mandaatide kaotusega. Helmed kaotasid hääli, isegi endine kants Pärnu langes Reformi kätte.

Isamaa, kolmandiku jagu vähem mandaate kui eelmine kord.

Rohelised, 1% hääli on Euroopas ebatavaline.

Enam-vähem:

Sotsid, üks koht vähem kuid lootus koalitsiooni saada.

Parempoolsed, sama tase mis küsitlused ennustasid, nende võimalus järgmised valimised.

Koalitsioonidest pakuks suurema tõenäosuse Reform-Eesti200-Sotsid, 60 mandaati.

Reform-Eesti200-Isamaa (59) veidi parempoolsem ja kõige rohkem minu maitse järgi.

Praegune koalitsioon Reform-Isamaa-Sotsid (54), pigem ei juhtu.

Reform-Kesk (53), oleks pettunud kui Kaja isegi kaaluks sellist võimalust.

Valimised andsid aimu palju Eestis võib olla putinoididest kodanikke, arvatavasti ei tulnud neist enamus valimagi, mittekodanikest ma ei räägigi. Rahvusvahelise olukorra teravnedes peab tõsiselt arvestama viienda kolonni olemasoluga.

EKRE nutulaulu valimiste varastamise teemal oli oodata (nagu eelmises postituses ennustasin), kuid Martini esinemine oli haledam soigumine kui Trumpil omal ajal. Nemad ei tunnista valimisi, kaebavad emmele, ... , me veel näitame, ...  Kuule mees, saa täiskasvanuks, ära nuta! Ise keerasite endale selle käki Ukraina teemal Hungari leeri astumisega, vana Helme lennukatest unenägudest rääkimata. Valijatel tekkis põhjendatud kahtlus teie terves mõistuses.

Nüüd pole muud kui koalitsioon kokku panna ja järgmised neli rahvusvaheliselt rasket ja keerulist aastat riigimehelikult(naiselikult) valitseda!!!

IGA hääl loeb!!!

lund tahan mäele mitte teele

Hommikul lükkasin üleeile sadanud hullult rasket sulalund sissesõidu tee pealt ära. Reede õhtu tuli paari tunniga üle paarikümne sendi maha, sahad muidugi ei jaksanud lükata, mitmed olla ise lumehange kinni jäänud. Koju sõites oli kiirtee järjekordselt paksu lumekorra all ja suht libe. Autosid liiga tihedalt polnud aga närvi ajasid ohutulede vilkudes kõige vasakpoolsel rajal 20'ga sõitvad tüübid. Ma saan aru, et esimest korda lund näha ehmatab ära kuid liiklusreegleid peaks nii palju tundma, et aeglaselt sõidetakse paremal mitte vasakul.

Tütre lumekummidega Mazdaga tegin kaassõitjate vahel slalomit, kuram Kanadas peaks enne lubade andmist läbima talveoludes sõidueksami. Suure ohu allikad on idikatest kaassõitjad mitte ilma või teeolud. Veidi enne koju jõudmist kohalikul suurel ristmikul hulk masinaid hunnikus koos. Ei olnud avarii, lihtsalt juhid ei suutnud foori ees seisma jäänuna libeda teega enam kohalt minema võtta. Noorem tütar vaatas oma kõrghoone aknast ja tegi pilti, rääkis hiljem et üks uljas tüüp olla oma punase autoga teiste vahelt läbi uhanud :D

Lumi oli nii raske, et murdis hulgaliselt oksi ja isegi mõned suuremad puud ümbruskonnas. Ületee naabril kukkus öösel pirakas oks elektriliinidele napilt autost mööda. Mürtsu peale läksin vaatama ja otsustasin tütre auto puude alt kaugemale sõita, katuse/kapoti mõlgiks või esiklaasi purukslöömiseks piisab suht väikesest oksast. Tütar ajas järgmine päev lund aga jagus piisavalt minulegi nii laupäevaks kui pühapäeva hommikuks. Pidin pisikest labidat kasutama, isegi selle vars hakkas märja lume koorma all ragisema.

Kelle nägu saab Eesti olema?

Kaja juhib populaarsuses 41%'ga pikalt teiste eest

Loodetavasti ikka kena ja targa  naise nägu😉 Eile koukisin oma ID kaardi välja, lõin läpaka lahti ja googeldasin "riigikogu valimised 2023". Koos rakenduse allalaadimisega võttis kogu protseduur vähem kui minut. Pole midagi öelda, mulle meeldib meie eriik! Kaasa valis ka, täna peame tütardele tegema agitatsiooni loosungiga "Iga hääl loeb"!

Meediast erinevaid arvamusküsitlusi vaadates kõiguvad parteide populaarsused nii laias diapasoonis, et ei tea keda uskuda. Vahepeal tekib lausa kahtlus, et tegu mingi infooperatsiooniga. Näiteks 2 märtsi Postimehe väitel olevat Norstati viimase küsitluse põhjal EKRE Reformist möödunud. Kas tõepoolest võimalik või soovivad Reformi valimisstrateegid hirmutamistaktikaga rohkem rahvast valima meelitada. Teine äärmus eile ehk siis samal päeval avaldatud Kantar-Emori uuring, mille alusel Reform juhib mäekõrguselt ning EKRE lausa neljandaks kukkunud.

Tänane 03/03 saadikumandaatide ennustus 

Nagu millist uskuda, ilmselt ei peegelda kumbki täit tõde, mis asub kusagil kahe vahel. Kus täpselt, raske ennustada, kuid mulle tundub kõige tõenäolisem ülaltoodud tänane Norstati ennustus saadikumandaatide jaotuse kohta (mis pole parteide populaarsus). Kui nii peaks minema saab otsustavaks vaid mõne koha võit või kaotus. Reformil oleks ikkagi eelis, sest napp võimalus valitsust moodustada kolmeparteilises koalitsioonis jättes välja nii EKRE kui Keskerakonna. Kindlam kuid suurematele kompromissidele minek oleks nii Isamaa, sotside kui Eesti 200 koalitsiooni võtmine. EKRE'l ja Keskil probleemiks, et Isamaa kampa võtmisest ei piisa, raske ette kujutada sotse või Eesti 200 nende juhitud valitsuses. Samas nagu eelmiste valimiste järgne koalitsioon näitas ei saa miskit välistada.

Eelneva ennustuse põhjal kerkib suurimaks küsimuseks kas Kaja jätkab sama koalitsiooniga mis praegu või kaldub veidi vasakule haarates Isamaa asemel Eesti 200 ja/või sotsid kaasa. Personaalselt arvan, et nii EKRE kui Kesk pigem saavad mõne mandaadi vähem kui ennustatud 23 ja 19. Reform välistab EKRE ja kui Kaja vähegi eelmisest korrast õppinud peaks ta ka Kesikud välistama kui nood just ootamatult supertulemust ei tee.

Ainus kindel sündmus peale valimistulemuste selgumist on EKRE hädakisa, et valimisi võltsiti kuna nemad ei võitnud nagu Postimehe arvutused näitasid😁 Peaasi, et oma suures pettumuses ei hakkaks mingeid tänavademonstratsioone korraldama, mis idanaabrile eriliselt meeltmööda oleks. On Ratas mis ta on aga vähemalt julges kinnitada, et valimised ausad ja võltsimise võimalusi ei näe.