Sunday, August 31, 2025

Mõtete lugemisest

Forte's oli artikkel mõtete lugemise teemal, kokkuvõte tehtud ajakirjas Cell avaldatud uurimustööst "Inner speech in motor cortex and implications for speech neuroprostheses". Eesti keelde tõlkimisel on ilmselgelt kasutatud AI abi kuid sealjuures pole viitsitud korralikult üle lugeda, tõlge kohmakavõitu. Tuleb muidugi tunnistada, et proovisin ise ja ega see nii lihtne ole, eriti kui terminoloogiat ei tunne. Seega neile, kes ise ei viitsi lugeda esitan ChatGPT lihtsustatud lühikokkuvõtte tõlke (kaldkirjas) vägagi intrigeerivast sisust:

Uuriti, kas võimalik lugeda aju sisekõnet – mõtteid, mida inimene ütleb endale vaikselt peas.

  • Tavaliselt vajavad kõnekeskuse aju-arvuti liidesed (BCI-d) seda, et inimene prooviks päriselt rääkida, kuid see võib olla väsitav.

  • Katsete põhjal selgus, et sisekõne on hästi esindatud aju motoorses piirkonnas ja seda saab isegi reaalajas lugeda.

  • Sisekõne ja päriselt rääkimise katsed on omavahel väga sarnased, kuid ajus leidub eraldi “kavatsuse mõõde”, mis neid eristab.

  • Mõningaid vabas vormis sisekõne osi, näiteks loendamist või meenutamist, suudeti samuti dekodeerida.

  • Uurijad rõhutavad, et on olemas meetodid, mis takistavad süsteemidel kogemata inimese privaatseid mõtteid dekodeerimast.

👉 Kokkuvõttes tähendab see, et tulevikus võivad halvatud inimesed saada suhtlemiseks uue võimaluse, kuid samas on väga oluline kaitsta ka inimeste privaatsust ja mõttevabadust.

Enne lause välja ütlemist moodustame selle mõttes (sisemine kõne) ja siis saadab aju signaalid kõneaparaadile. Tehisintellektiga varustatud arvuti suutis aga ajusse paigaldatud liideste kaudu suhteliselt edukalt isegi sisemist kõnet dekodeerida ehk lugeda. Tegu oli puhtalt sõnalise mõtlemise signaalide lugemisega samas kui aju mõtleb ka paljudes teistes vormides, kas või kujutluspiltidega. Viimaseid olevat suudetud aastaid tagasi mingil määral lugeda kui katsetuste tulemusi uskuda. Ma ise ausalt öeldes kahtlen sügavalt, eelkõige põhjusel, et graafiline kujutis sisaldab hulga rohkem infot mistõttu ka vigade võimalus mõõtmatult suurem. Pealegi kujutluspilt asub hoopis teises ajupiirkonnas kui kõne motoorne juhtimine. Samas mine sa tea.

Momendil muidugi pole hirmu, et valitsus või naaber kodaniku mõtteid hakkaks lugema, aga mis põhimõtteliselt võimalik, seda ka ükskord tehakse. Nii nagu juhtmega telefonide asemel tulid moblad võib põhimõtteliselt kunagi tulevikus olla võimalik mõtteid ka distantsilt lugeda. Sõnavabaduse juba oleme suurelt osalt "poliitkorrektsusele" kaotanud, kas mõttevabadus läheb järgmisena😜 Igat sorti autokraatide märg unenägu. Mingis ulmekas oli teema, et ainuüksi pahateo peale mõtlemise eest saadetakse vangi. Tegelikkuses muidugi läheks kõik kodanikud kinni kui vaid mõtlemise eest karistatud saada. Päris hirmutav kui mitte ainult kriminaalseid vaid ka privaatseid mõtteid suudetaks lugeda! Kujutage korraks ette!!! Võime oma mõtteid varjata ja impulsse kontrollida teeb primaadist inimese😉

12 comments:

  1. Mulle meenus kohe " Mida naised tahavad" stseen, kus Mel Gibson arvab, et on oma mõtetelugemise ande kaotanud, kuna kahel sekretärineiu poolt tuleb ainult vaikus..

    ReplyDelete
    Replies
    1. mulle meenus "Kin-dza-dza", kus rumalad maalased ei teadnud, et suheldakse mõtete lugemise teel, järelikult kontrollitakse, mida n.ö avalikult mõeldakse ja "ainult lollid mõtlevad seda, mida nad mõtlevad".

      Delete
  2. teised primaadid kontrollivad ka oma impulsse, ilmselt mis tahes muudki loomad, kes ühiskonnana elavad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Lihtsalt tundus ilus lõpulause ehkki ebakorrektne, ütleme siis, et kirjanduslik liialdus ;)

      Delete
  3. Nagu näha: ChatGPT pole nii võimekas kui Münchhausen ~

    ReplyDelete
    Replies
    1. ChatGPT-lt võiks küsida: kas AI eriti võimekad versioonid suudaksid ‘mõtiskleda’ ka siis, kui neile pole parajasti küsimusi esitatud? Näiteks enesearengu eesmärgil. Kui vastus on jah, siis kas inimestel on võimalik neid AI ‘mõtteid’ lugeda/dekodeerida?

      Delete
    2. Küsimus mida mõtlemiseks nimetada? Näiteks AI süsteemid üritavad uut infot saades seda pidevalt analüüsida ja seoseid leida, selles juba ammu inimesest üle. Inimene näeb väljundit vaid küsides aga mustmiljon seost eksisteerib ilma meie teadmata, sest seda ei küsita

      Delete
    3. „Küsimus mida mõtlemiseks nimetada?”

      Hea küsimus. Igatahes hõlmab see tegusõna enamat kui analüüsimine ja seoste leidmine.
      ChatGPT-lt võikski seda küsida, siis saab näha tema versiooni väljundit – mustmiljon seosest kokku miksitud kokteili – k u i d a s inimene mõtleb ~

      Delete
  4. On päris palju inimesi, kes ei mõtle sõnades, vaid piltides, helides, ruumilistes struktuurides, numbrites jne. Mina nt sõnu kasutan ainult siis, kui on vaja valmistuda kellegagi suhtlemiseks. Uvitav, mis kujul selliseid mõtteid kuvada plaanitakse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Seda minagi mõtlesin, samas äkki mõtleb AI sellises vormis mida inimene ei oska ette kujutada.

      Delete
  5. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!