Lennushow järvel

Ontario järvel lennushowd vaatamas

Esimene september on meil siinmaal vaba päev ja mitte koolimineku tähistamiseks vaid hoopis "Labor Day". Miskit nagu maipühade moodi vanasti vene ajal. Ei viitsi isegi täpselt uurida mida pühitsetakse, mul tegelt savi, peaasi, et antakse vaba päev, mille eest täiega palka makstakse. Terve nädalavahetus on olnud lennushow, täna otsustasin minna järvele vaatama. Seekord üksi, sest tütar tegeles oma mängukanniga, suvel ringrajal üles öelnud pidurisüsteemile annab viimast lihvi. Tal tahtmine paar kuud lahtise masinaga juuksed tuules lendlemas ringi kimada enne kui talvekorterisse paneb. 

                           F-35 kütab Toronto panoraami taustal

Pisike probleem oli süsta järve äärde saada, sest mu vanal Hyundail on automaatkäigukast hakanud jupsima. Pöörded lähevad üles enne kui vahetab ja üldse kuidagi vilets on see jõuülekanne. Küsisin AI käest nõu, too soovitas esiteks vedeliku taset ja kvaliteeti kontrollida, ning vahetada kui asi kahtlane. Hyundai käsiraamat muidugi käskis kohe teenindusse pöörduda. Hüdraurilise vedeliku tase polnud paha külmast peast. Riskisin ja sõitsin need 6 kilti järve äärde, sest Hyundai mul ainus masin kuhu süst mugavalt sisse läheb.

Snowbirds

Õnneks oli üks parkimiskoht sealsamas üleval jõekaldal vaba. Süsta tassisin turjal sadakond meetrit jõe äärde, teise raksuga tõin mõlad, ja joogid. Ilm päikseline ja 25 soojakraadi, järvel paras särgiväel ja lühkaritega. Tuul minimaalne kuid lainet siiski oli, Ontario sugusel suurel järvel väga harva kui lainet pole, kusagil ikka tuul puhub ja lained kanduvad laiali. Järvel üllatavalt palju mootorpaate ja jahte, olin igaks juhuks tähelepanelik, et mõni uljaspea otsa ei aja, süst ju väike ja madal. Õnneks kollast värvi on vee peal kerge märgata. Tavapäratult palju jetski sõitjaid tuuritas ringi, nende lained teravad ja lühikesed kui täie vaardiga uhavad. Politseipaadid üritasid korda pidada kuid ega nad palju jõudnud.

CP-140 Aurora CN Toweri ees

Lennushow ise viletsam kui eelmistel aastatel, enamus USA lennukeist eemale jäänud. Ei teagi kas poliitilistel või majanduslikel põhjustel, lõpu eel siiski üks USAF F-35A trikitas ja pakkus vaatajatele närvikõdi. Canada õhuväe CF-18 olid kohe alguses, siis suur sõjaväe vaatlus ja patrulllennuk CP-140 Aurora. Kõige viimaks Canada Õhujõudude akrobaatikaüksus: "Snowbirds" - üheksa CT-114 Tutors treeninglennukit lendasid grupis ja tegid trikke. Kõige muljetavaldavam oli muidugi F-35 kiiruse, manööverdusvõime ja müraga kui madalalt peade kohalt üle lendas.

4 X 450'se mootoriga võiks õhku tõusta😜

Süstaga sõitsin veidi edasi tagasi otsides paremat vaatekohta, kokku kogunes kolme poole tunniga 12.5 km veel sõudmist, osa küll puhtalt lainete ja tuule poolt kulgemine. Sadamasse tagasi jõudes tarisin süsta autosse ja gaasi vajutades lootsin, et masin ikka kohalt läheb. Polnudki hullu kuid kiirendus väga nigel. Koju jõudes vaatasin käigukasti vedeliku taset kuumast peast, kuram mõõdiku ots ei ulatunud selleni. Esimene asi vaja vedelik vahetada mitte lihtsalt juurde kallata. Imelik kuhu see kadunud, sest auto all mingeid tilkumise jälgi küll pole. Seega veedan homse vaba päeva autot töökorda seades. Kodus avastasin, et septembrikuu päike on meil karm, õlad ja käsivarred mitu tooni tumedamaks kärsanud.

Naistel tekkis idee, osta uus masin aga alles sai mu kallile Elantrale (i30 Eutoopas) uued kummid alla pandud, ise vahetasin pidurikettad ja klotsid. Kuidagi loll oleks maha müüa kui niipalju raha just sisse pandud. Aga eks me vaata kui käigukastil mingi suurem jama kui vedelikupuudus siis võib remont kallimaks minna kui auto ise väärt. Mulle lihtsalt meeldib selle äärmiselt efektiivne ja kasutajasõbralik kuju ning mahutavus. Samas ei maksa unustada, et igal asjal on oma eluiga, üle selle punnides läheb hoidmine kallimaks kui uue muretsemine. Autoga õnneks pole sellist emotsionaalset sidet nagu elusolendiga, keda pikemalt mõtlemata putitame pikalt üle efektiivse ekspluatatsiooniaja.