Tagasi tavaelus

Kahekuune puhkus lõppes suure ja kuluka pauguga, millest tuleb eraldi postitus. Kindlasti õige populaarne, sest no kellele ei meeldiks lugeda teiste apsudest ja ebaõnnestumistest, eriti kui need iseenda lollusega vürtsitatud. See oli siis eelreklaamiks järgnevale postitusele😉

Eile kui lõpuks Torontosse jõudsin otsustasime kaasaga IKEA kohvikusse einetama minna, tal oli rosolje küll mu saabumise puhul valmis tehtud, aga hapukoort ja kurke vaja veel poodi ostma minna. IKEA's pakuti perekaardi omanikele poole hinnaga põhitoitusid - 3 euri eest taldrikutäis rootsi lihapalle, friikate, pohlamoosi ja soustiga oli super diil, rääkimata tasuta kohvist. Eks nüüd peabki väljaminekutega madalamat profiili hoidma (nali).

Suurimaks üllatuseks oli kodus toimunud sisekujundus. Täitsa üllatav kui palju saab osava paigutuse, kena mööbli ja asjade vähendamisega ilmet ja kodust miljööd muuta. Kaasa näitas muudkui ette, mis teinud ja mina südamest kiitsin. Mitte ei saa aru miks ta ainult siis sellega tegeleb kui mind ja lapsi kodus pole - peaksimegi tihemini reisimas käima😜 Kõige rohkem hakkas silma lisandunud avarus, niigi pisikeses elamises on see üks väga oluline näitaja.

Viigimarjad hakkavad looma

Koer ja ülla-ülla eriti kass olid pöördes minu kui karjaliikme naasmise üle rõõmustades. Kuts tormas niisama ringi aga kiisu tahtis muudkui mängida ja nurus paitamist. Ei lasknud mul ei tugitoolis ega diivanil rahulikult lebotada, kohe astus ligi ning hakkas labajalgu näksima, et teda veidi taga ajaksin. Ka kohvrile, seljakotile ja lahtipakitud asjadele pööras rohkem tähelepanu kui Sushi. Laualt käppas kraami maha kuni ajasin teise tuppa, et loom moblat lõplikult ära ei lõhuks.

Magama kerisin kesköösel aga ärkasin juba nelja ajal, mõni ime kuna Eestis oli kell 11:00. Üritasin küünte ja hammastega Unematist kinni hoida, paraku rabeles too end kuue ajal lahti ja tõmbas välgukiirusel uttu, pole lootustki, et ta enne õhtupoolikut näole annaks - kindlasti siis eriti ebasobival ajal. Kõik see kamp põõnas magusalt hoolimata minu ärksusest. Miskit muud targemat ei osanud teha, läksin jooksma ja vaatamata metsatulekahjudest sudusele ilmale lidusin 8km ringi vist lausa suve rekordkiirusega. Järgnes hommikukohv ja kaasa puder virsikutükkidega (meil virsikuhooaeg), samal ajal surfasin netis.

Olen ka võlgu Juulikuu jooksu kokkuvõtte:

Lippasin 13 korraga 103 kilti keskmise tempoga 4:50 kildi peale. Viie (23:09), kümne (48:44) ega ka kilomeetri (4:11) distantsil märkimisväärseid aegasid pole ette näidata. Käisin 130 kilti ja sõitsin rattaga 150 km. Samme keskmiselt 21496 päevas. Puhkuse kohta polegi nii paha ehkki eelmine aasta olin samal ajal tublim.