Väsitav metsapuhkus

Puhkamine peaks ju akusid laadima, eriti kui seda looduses teha, aga seekord hoopis väsitas. Läksime kaasa ja koeraga kolmeks päevaks Metsaülikooli, nii 200 kilti põhjapoole. Metsade, soode ja järvedega ümbritsetud Eestlaste maa-alale - Kotkajärvele. Panime laupäeva hommikul vara ajama, vältimaks Torontost suvilaterajooni poole suunduvat autodemassi. Ilm ähvardas päris vihmane ja jahe tulevat, telgitamisel ei sega kui telk ja magamiskotid korralikud.

See aasta tehti tavapärase nädala pikkuse ürituse asemel kolmepäevane, mis minu arust hea mõte. Niikuinii kippus suur osa inimesi tulema esimesel ja viimasel nädalavahetusel, nädalasisene rahvahulk jäi suht hõredaks. Huvitavad loengud olid välispoliitilistel teemadel, eelkõige puudutasid Ukraina sõda, NATO ja Eesti tulevikuväljavaateid. Midagi uut ja vapustavat ei kuulnud kuid mõned mõtted jäid kõrvu. 

Mehed panevad maailma asjad paika

Esiteks ajalooliste paralleelide kaudu tähelepanek, et vene puhul juhtuvad massiivsed muutused väga ootamatult ja kiiresti: esimese maailmasõja impeeriumi lagunemine ja suht võimeka sõjaväe kokku kukkumine, NL poliitiline, majanduslik ja sõjaline kollaps, ... Teiseks väide, et Kremli maniakk ei saa lubada sõja lõppemist lihtsal põhjusel, et sõjast naasev kontingent tekitaks riigis totaalse kaose. Lubadust neist teha uus "eliit", pole ilmselgelt kellegi kavas pidada. Paraku võib mingi karismaatilise liidri (Prigozhin 2.0) esilekerkimisel puhkeda petetud veteranide juhtimisel täieliku vaesuse piiril eksisteeriva massi revolutsioon.

Metsamatk grupile

Kolmandaks NATO ja Eesti lähituleviku stsenaariumid. Kuna Euroopa kardab paranoiliselt vene tuumaähvardust, mis välistab Ukrainale võiduks vajaliku abi andmise, ollakse küüniliselt järgmiselt parema lahendusena huvitatud sõja jätkumisest võimalikult kaua. Seni kui venel Ukrainas käed täis, pole jõudu Euroopa kallale tulla. Sõja jätkumine annab Euroopale rohkem aega valmistuda kaitseks. Euroopa-vene sõjalise konflikti möödapääsmatuses ollakse Euroopa pealinnades üsna kindlad, ainult ajastuse koha pealt eriarvamustel. Ühiskonda üritatakse tasapisi ette valmistada, et esimesed raketid ja droonid liiga suure shokina ei tuleks ega halvaks ühiskonna toimimist. Lootus Ameerika abile kriitilisel momendil on maha maetud, vähemalt selle administratsiooniga. Sõjahirmust ja võimalikkusest kavas teha eraldi postitus.

Sushi oma karjaga metsas

Minu jaoks on Metsaülikoolis olulised aspektid saun, seltskondlik mõttevahetus mõõduka käraka seltsis ja muidugi metsas hulkumine. Kõigil kolmel päeval käisime koeraga metsas, kahel neist organiseeritult koos väikese grupiga. Kutsik üldiselt arglikuvõitu, kardab võõraid ja suuri inimeste gruppe ning hoiab minu ligi. Metsa minnes tundis end väga turvaliselt, nuusutas kõik kaasmatkajad üle ja silkas siis koos teistega. Minu lähedusesolek polnud enam vajalik, sain rahumeeli pilte plõksutada, koer käis karjaga koos vahepeal isegi teenäitaja rollis. Sushil tuli janu ja enne kui jõudsin keelata jooksis soojärvest jooma. Veeni ei jõudnud, sest enne jäi mutta kinni, kõht vastu mudapinda, jalad sumasid aga edasiliikumist suurt polnud. Mõtlesin, et pean looma väljasikutamiseks ise kõhuli viskama, õnneks ikka sai omal jõul lõpuks välja, ise mudane nagu murjam. Hiljem pesin teda pool tundi järves aga mudalõhn jäi loomale külge.

Ojaorg graniitkaljude vahel

Takkajärgi tuleb tunnistada, et väsimuse põhjuseks võis saun osutuda. Nimelt olin mõlemad päevad varaste hommikutundideni seltskonnaga saunas. Kesköö paiku vajusid keskealised minema, mina jäin ainsa enda põlvkonna esindajana noorematega leili viskama, õltsi libistama, maailma asju arutama ja laulu jorutama. Esimene öö jõudsin kolme ajal ja teine öö alles neljaks telki. Kaasa oli juba muretsema hakanud ega ma järve uppunud või metsa eksinud. Põhjendamatu hirm, sest pikalt (aastakümneid) pole enam niipalju joonud, et ei teaks mis teen, kus olen või hommikul paha oleks.

Saun

Vahepeal mõtlesin, et natu imelik põlvkond noorematega pidu panna aga ilmselt ei jätnud halba muljet, sest päeval tulid nii mõnedki ise õhtust juttu jätkama. Viimane õhtu oli lausa torupillikontsert, üks neiu esines saunarätiku väel, mis kippus pidevalt maha libisema. Läbivaks jututeemaks oli tehisintellekt, täiesti arusaadav, et teeb nooremat põlvkonda ärevaks, kiired muutused mõjutavad eelkõige nende tööelu ja karjääri. Ootamatult selgus, et üks neidis osutus mu "poolõeks", meil nimelt ühine isa. Tema pärisisa on minu "akadeemiline isa"👤😁 Juttu oli pikemalt, sest temagi tegeleb jooksmisega - tempo ja distantsid ja suhtumine sporti väga sarnased minu omaga, isegi põlv teeb viimasel ajal tüli. Pilte saunast ei saa arusaadavatel põhjustel postitada, nagu Las Vegases: mis saunas juhtub see sauna jääb😉

Kuts peale mudasuplust

Soojärv

Kui muidu oli kõik väga äge siis toitlustamine alla igasugust arvestust. Eriti väärib esiletõstmist pühapäevaõhtu paljureklaamitud "üllatus", mis kujutas endast eriliselt kibedat pannikoogi nätsakat. Inimesed jäid peale esimest ampsu üksteisele otsa vaatama: kas sa ka tunned seda maitset??? Arutati, kuidas küll võimalik nii ebameeldiva maitsega asja küpsetada. Populaarseim versioon maitseainete riiulisse sattunud rotimürgist ilmselt tõeks ei osutunud, sest keegi maha ei surnud. Tavaliselt eriti pidulik viimase päeva lõuna osutus hoopiski "nädala kokkuvõtteks" ehk siis kõik toiduülejäägid olid kokku segatud, vett juurde lisatud ja mingiks "supiks" keedetud. Kui järgmine kord samad toitlustajad võtame omad toidud kaasa.

Koprajärv

Järgmised kolm päeva linnas oli täielik tuumaväsimuse tunne. Ei teagi kas põhjustatud pikkadest saunaõhtutest või nende päevade toidust. Hakkasin juba kahtlustama, et koroona mind kätte saanud. Tütar nimelt jäi tõbiseks, temal küll tavaline kurgu-nina-köha tõbi nagu negatiivsest testist selgus. Kaalusin juba arstile minekut kui kolmapäeval perfektse ilmaga sörkides õhupuudus vaevas ja hingeldama ajas. Samas mis näoga vaatab arst otsa kui minu vanune kodanik kurdab, et 8km jooks väsitab ja ajab hingeldama. Ehk siis otsustasin terveks saada ja saingi - tahtejõul on tugev mõju😜

Järgmine päev küsisin AI abi viigipuude hooldamisel ja niitsin muru. Öelge mis tahate aga minu elu on AI tohutult lihtsamaks teinud ja igasugu tegevused efektiivsemaks muutnud. 

Täna oli super hea uni, lausa 88 punkti sajast, enesetunne igati puhanud ja valmis uutele väljakutsetele vastu minema nagu esikus allakukkunud nagi uuesti seinale kinnitamine😜

AI soovitus viigipuude hooldamisel:

TT: Is there something one should do to promote fig fruits growth and ripening. It's 27 of August in Toronto area, there are plenty of figs and more coming. They are small and I am worried that they may stay small and not ripen in time.

ChatGPT said: Good question — figs in the Toronto area can be a bit tricky because the growing season is shorter than in the Mediterranean where figs thrive. By late August you still have some warm weeks, but ripening depends a lot on variety and weather. Here are some things you can do to promote fruit growth and ripening: Practical steps to help your figs ripen Reduce new vegetative growth Pinch or prune the tips of young, still-growing branches. This stops the tree from putting energy into new leaves and redirects it into the fruit. Late summer is the right time for this. Thin the fruits If you have many small figs forming now, most won’t ripen before frost. Consider removing the smallest, latest ones so the tree concentrates resources on the bigger fruits already present. Maximize sunlight and warmth Ensure the tree gets full sun. You can remove shading branches or move potted figs to the warmest, sunniest spot. If possible, position near a south-facing wall to capture extra heat. Water wisely Keep soil slightly moist but not soggy. Too much water now may slow ripening or cause splitting later. A bit of stress (drier soil) can encourage ripening. Fertilizer caution Avoid nitrogen fertilizers this late in the season, as they stimulate leafy growth instead of ripening. If anything, a low-nitrogen, higher potassium feed (like tomato fertilizer) can help fruit maturity. Extend the season if frost comes early In Toronto, frost can hit by early October. If your figs are still ripening, consider frost protection: row covers, moving pots indoors, or wrapping outdoor trees to buy extra weeks. What to expect Main-crop figs (the bulk of the season’s fruit) may ripen through September if the weather stays warm and sunny. Very late-formed figs likely won’t ripen this year and will drop off. That’s normal in colder climates. Do you know which variety you have (e.g. Chicago Hardy, Celeste, Brown Turkey, etc.)? That would help refine advice, since some ripen much earlier than others.