Drooniaktsiooni tagamõte

Olen vaadanud ja lugenud õige palju viimase Vene korraldatud drooniaktsiooni (mitte segi ajada rünnakuga) kohta Poolas. Omaette analüüsides jõudsin järeldusele, et tihti on põhjused väga lihtsad ja sirgjoonelised, mida faktide ja natukese loogika rakendamisega võimalik suht kergelt mõista. Ja mitte ainult põhjuseid vaid ka neist tulenevaid edasisi plaane. Eestikeelsest infist soovitan kuulata Ekspressi taskuhäälingut endise sõjaväe juhi Heremiga ingliskeelne inf ISW veebilehel. 

Faktid:

19 - 24 vene päritolu drooni lendas Poolasse.

Enamus startis venemaa territooriumilt.

Absoluutne enamus pette või luuredroonid (Gerbera), vähemalt üks oli varustatud väikese võimsusega lõhkepeaga.

Droonid lendasid suht kaugele Poola sisemaale, mõni isegi Varssavist mööda.

NATO (Poola ja partnerid) lasi alla 3-4, ülejäänud kukkusid ise kütuse lõppedes.

Võimalikud eesmärgid:

Ukraina õhukaitse NATO vahenditega varustamise vähendamine.

NATO ühtsuse lõhestamine.

NATO õhukaitse testimine.

Järeldused:

Drooniaktsioon oli vene poolt planeeritud, seda nii droonide arvukuse kui ajastuse tõttu.

Vene teab, et päritolu pole võimalik varjata.

Vene põhiline eesmärk lühemas plaanis on Ukraina sõja võitmine või vähemalt vaherahu saavutamine tema tingimustel koos suure osa Ukraina okupeerimisega. Mis takistab kõige rohkem - lääne sõjaline abi ja Ukraina vastupanu. Kuna lahingutandril pole pikka aega erilist edu olnud on vene suvel otsustanud üritada Ukraina rahva tahet murda ulatuslike drooni ja raketirünnakutega. Üritatakse elu Ukrainas muuta võimalikult ohtlikuks ja ebamugavaks nii otsese tsiviilisikute tapmise kui majanduse ja taristu objektide hävitamisega. Kõige suuremaks takistuseks on õhurünnakute efektiivsust vähendav õhutõrje, mis väga suurel osal põhineb NATO riikide poolt saadetud tehnikale ja moonale.

Kuidas NATO õhutõrjeabi vähendada? Ähvardused sõja eskaleerimise kohta enam ei tööta, kui Ukrainal on 6 - 8 Patrioti patareid siis veel kuue või ka kuuekümne saatmine sisulist vahet ei tee. Ballistiliste rakettide vastu edukamat kuid oluliselt kallimat ja kõrgtehnoloogilisemat USA süsteemi (THAAD) või ka moodsat õhutõrjet (GMD või Aegis) pole niikuinii Ukrainal lootust saada. Seega vaja võimalikult vähendada praeguse õhutõrje tõhusust ja uute vahendite saatmist. Lihtsaim ja vähekulukas tekitada NATO riikides pettekujutlus, et neil endil on viimast kui ühte õhutõrjevahendit vaja enda kaitseks. 

Kõige kergem vahend ongi ju drooniaktsioon, mida saab vaieldamatult siduda otsese ohuallika - venega. Luure ja pettedroonida kasutamisega kindlustab vene, et vastuseks pole muud kui diplomaatilised noodid, kuid mitte mingi sõjaline aktsioon. Samas NATO riikide rahvastiku ja valijate seas õhutatakse hirmu võimaliku vene rünnaku ees, mistõttu poliitikutele ja sõjaväelastele tekib surve õhukaitset tugevdada. Paraku saab seda lühikeses plaanis teha vaid olemasolevate vahendite arvelt, ehk siis Ukrainale saatmiseks jääb vähem järgi.

NATO kõige efektiivsem ja vene jaoks ebameeldivaim vastus oleks hoopis Ukraina õhukaitse tõhustamine ja NATO õhukaitse turbetsooni viimine vähemalt Lääne-Ukraina kohale. Ukraina nimelt on väga mugavaks puhvertsooniks vene ja NATO vahel. Kahjuks ei näe ma praeguses geopoliitilises olukorras (USA, Hungari, Slovakkia, ... ja muidugi ka enamus teisi NATO suurriike) võimalust, et NATO seda sammu suudaks astuda, kui siis ehk vaid üksikute piiririikide tasemel: Poola või Rumeenia võiks patrullida lennukitega piiri lähedal ja nende õhukaitsele antaks luba vene droone ja rakette ka Ukraina kohal alla lasta. Paraku kuulub see pigem soovulme valdkonda.

NATO ühtsuse lõhestamise üritamine toimub pidevalt, drooniaktsioon üks osa sellest. Kui mingeid konkreetseid sõjalisi samme ei järgne (mis on pea kindel) on jällekord näidatud, et tegelikult NATO suured riigid ei hooli seni kui neid otseselt ei ohustata. Selliselt ettevaatlikult eskaleerides valutunde kobamine on äärmiselt efektiivne, riskivaba (kuna NATO on liiga ettearvatav ja bürokraatlik) ja läbiproovitud meetod. Nüüd laseb vene veidi olukorral rahuneda, et veidi aja pärast järgmine provokatsioon korraldada.

NATO õhukaitse testimine on kolmandajärguline, sest selle haavatavuse näitamine (vaatamata Ukraina eelhoiatusele saadi vähem kui veerand droonidest kätte) pigem annab vastupidise efekti kui oleks tegelikult plaanis rünnata. Sellisel juhul ju ei taha ette hoiatada ja näidata nõrku kohti, mida vastane lappima hakkaks. Pigem vastupidi, tuleks uinutada näidates, et miskit pole plaanis. Kokkuvõttes pole ju venel ei võimekust ega soovi seni otseselt NATO't rünnata kuni nad pole Ukrainas mingit lahendust saavutanud. Suuremast eesootavast konfliktist ja sõjahirmust on plaanis olnud kirjutada, ehk jõuan lõpuks ka tegudeni.

On lugejail drooniaktsiooniga seotud mõtteid või huvitavaid linke?