Tuttav vana ja erutav uus

Värsked uued lükkavad vana ja väsinut

Mingil momendil on odavam vana uue vastu vahetada, kuna vana hoolduskulud võivad hakata ületama uue ekspluatatsiooni makseid. Rääkimata uue ja värske kasutamisest tulenevast erutavast enesetundest! Arusaamatuste vältimiseks rõhutan, et jutt on autodest, mitte inimestest😜 - teate ju seda uimastavat uue auto lõhna. Ühiskondlik surve mängib samuti rolli, vahepeal tunne, et naabrid vaatavad seepärast mööda, et mu auto nii vana mitte püksiauk lahti. Väljavahetamisel tähtis ära tabada õige moment, paraku lisaks ebapiisavale infole mängivad ka juhus ja õnn suurt rolli, ehk siis pragmaatilise realisti õudusunenägu: otsus tuleb teha suures osas kõhutunde järgi.

Eelmisel esmaspäeval peale lennushowd vaatasin kui palju käigukastis vedelikku - kurat, mõõdikvarda ots oli kuiv ja kuum nagu haige koera nina. Ronisin auto alla uurimaks kuidas olukord on. Mis seal salata, väga roostes ja õline või õigemini käigukastivedelikune. Kes ei tea (ma ka enne ei teadnud) siis käigukasti all on vedelikupann just nagu mootori all õlipann. Seesamune pann oli alt märg ja immitses kergelt. Nüüd koitis, et jama oli ilmselt alanud juba kevadel kui pidurikettad vahetasin. 

Nimelt surub uute ketaste (ja klotsidega) klotsid rohkem laiali ning pidurivedeliku reservuaari tagasi. Mul lausa nii palju, et ajas üle ja tilkus mootori ning käigukasti vahele. Imestasin, et auto all nii pikalt tilkus, kuidas nii palju sai üle ajada ja kuhu see küll kogunes. Vedelik ise oli punakas, paraku on punakad nii piduri kui käigukastivedelik ja nii proff ma pole, et lõhna või maitse alusel vahet teeks. 

Auto all vedeledes rooste ja õli kompositsiooni imetledes tekkis mõte, et äkki on mul lihtsam oma logelemise palga eest lasta professionaalil see töö ära teha. Pole kahtlust, et hakkama saaksin kuid ajakulu ja vandumine kardetavasti ei tasu ära. Nii vana auto puhul võib kindlasti mingeid peidetud probleeme ilmneda, lõpuks vii ikka töökotta. Vaatasin kaardi pealt ja helistasin lähimesse suht heade hinnangutega kohta, milleks osutus paari kildi kaugusel asuv Mr Lube. Käigukasti õlivahetuse eest küsisid kaks sotti pluss maksud. Võin kohe tulla, kedagi järjekorras pole. Hmmm... kahtlane, aga vähemalt saan hoobilt ette.

Hüppasin autosse ja panin mootori käima. Käiku sisse lükates ei teinud masin üldse sellist nägu nagu tahaks liikuma hakata. Gaasi andes siiski jõnksatas paigast. Saatsin palve käigukasti ja määrdevedelike eest vastutava jumala poole ning keerasin ettevaatlikult tänavale. Kogu tee üritasin ilma pidurdamata hooga roheliste tulede peale sättida, et minimaalselt käiguvahetusi oleks vaja. Tolgendasin teistel liiklejatel jalus kuid viisakad kanadalased isegi ei tuututanud, ju vaatasid et mingi dementne ätt kodust välja saanud.

Igatahes jõudsin kenasti aga väga napilt töökoja ette, see massin poleks enam kaua edasi liikunud. Koht oli vaba, lasti kohe kanalile. Lisasin veel kahe soti eest juurde õlivahetuse ja mootori puhastamise ning filtrid. Piinlik tunnistada aga polnud ju kolm pool aastat ja pea 30000km peale ise piduriketaste ja klotside vahetuse midagi teinud, sest plaan oli auto ära anda. Sel suvel kui Eestis olin ostsid naised tonni eest uued kummid, ehkki üritasin neile selgitada siledate kummide eeliseid kuival asfaldil. Paraku nad õnge ei läinud, isegi mu väide, et siledate kummidega lumes sõitmine harjutab meisterlikkust (mõtle kui lihtne hiljem lumekummidega) polnud veenev argument. Seetõttu mõtlesin veel aastake/kaks sõita, et natukenegi kummide peale raisatud raha tagasi teenida. Mootor tal tipp-topp ja pealegi mahub süst hästi sisse. 

Mehhaanik läks auto alla, pomises midagi, kutsus teise ja peale lühikest arutelu ilmusid välja. Su käigukasti õlipann lekib, täiesti läbi roostetanud, tuleb uus panna. Ok, teeme ära, palju see ikka rohkem maksab, kui kiirelt saaksite valmis? Tüüp arvas, et kahe tunniga saab hakkama, Hyundai juurest vaja osad tuua, õnneks maaletooja ladu suht lähedal. Mehed sõitsid masina teise boksi ja tõstsid üles, sellist tööd nii lihtsam teha. Sain ka ise vaatama minna, kurradi roostes ikka teine, mehhaanik näitas käigukasti vedeliku panni ja surus sellest näpu läbi - täiesti kutu. Mootoriõlipann paistis ka õige roostas, küsisin kaua see vastu peab? Vastati, et tavaliselt lähevad koos läbi, katsus ja toksis teist ning ütles, ma vahetaks selle ka ühe soojaga ära - saad töö hinnast soodustust - kokku kõige eest kaks tundi ehk 2 X $150. Jupid vedelikud töö kõik kokku tuli nõks üle tonni, mis pani mõtlema. 

Poleks massinal uued kummid all saatnuks ta kogu täiega romulasse, sest ega müügiväärtus palju rohkem pole, samas mootor korras. OK, teeme ära, loodetavasti ei lõhkunud ilma vedelikuta sõit käigukasti ära. Lasin endale topsi kohvi ja mehed asusid entusiastlikult kallale. Mina jälgisin etendust "Auto sisikonna kirurgia" suurest aknast. Poole tunni pärast oli meestel entusiasmi hulka vähem ja vandumist tunduvalt rohkem. Mitu überroostes polti murdus ja need tuli välja puurida, ka kinnitused ja muu kraam õige halvas seisus. Peagi tund möödas aga alles olid nad jupid lahti saanud. Hakkasin muretsema, ega nad äkki hakka töö eest lisatasu nõudma. Küsida ka ei tahtnud, anna neile veel ideid. Esinduses igatahes tehakse küll nii, et kiputakse algsetele töötundidele juurde keevitama viidates ootamatult esilekerkinud probleemidele ja lisaajakulule.

Lõppkokkuvõttes rahmeldas kaks mehhaanikut ilma vaheaegadeta kolm tundi mu auto kallal enne kui alla lasti ja näidati OK. Töökoja omanik tuli isiklikult arvet välja trükkima - kaalusin mõttes kuidas vaielda lisatavate töötundide vastu. Mees toksis mõnda aega arvutis ja trükkis siis lehe välja ning ulatas mulle: hingevärinal vaatasin kogusummat ja üllatusin täiega, ei mingeid lisatunde ega lisakulusid - sama hind mis esialgselt välja pakuti. Maksin kiirelt krediitkaardiga enne kui julgesin tänada ja mainida, et tööd oli kõvasti. Omanik vaatas otsa ning ütles: aega kulus 3 korda rohkem kui eeldasime aga see on meie viga ja selle eest ma arvet ei esita. Tule kolme päeva pärast korra läbi, vaatame kiiresti üle kas kõik korras. Aus ja otsekohene autoremonditöökoda on täielik haruldus tänapäeva Kanadas.

Istusin autosse, käivitasin ja sõitsin suurele teele. Käiguvahetus ning vedamine tundusid igati tipp-topp. Veidi aja pärast aga märkasin, et mootori hoiatustuli põles. Kummaline, äkki mootoripesust või vedelike vahetusest tingitud. Teisel päeval tööle sõites kustus märktuli iseenesest. Tihtipeale ta maha ei lähe muidu kui töökojas elektrooniliselt lülitavad välja. Reedel viisin auto näha ja küsisin ka mootoritule kohta. Pakuti välja, et põhjus võis olla mootoripesu, vana bens või käigukastis vedelikupuudusest tekkinud libisemine. Kui peaks uuesti tuli peale minema tulgu ma tagasi, ta vaatab üle. Nüüdseks nädal sõitnud ja kõik tundub tipp-topp. Kui kaks aastat Hyndaiga välja vean võin julgelt maha kanda ja uue sõiduvahendi osta. 

Subaru Outback tundub kõige sobivam, hind samas üle 50 tonni

Me tegelt uurisime uusi autosid, minu vajadustele vastavaid eriti ei toodeta enam ja uute hinnad on vähemalt kahekordsed 12 aasta tagusega võrreldes. Vähemalt võeti maha riiklik poliitika, mis nõudis, et järgmiseks aastaks oleks 20% autodest elektrilised. Osutus võimatuks, sest eelmine aasta suudeti riiklike toetustega protsent üle 12% tõsta kuid niipea kui toetused kadusid kukkus see 5% ligi, ehk eesmärki olnuks võimatu täita. Praeguses majandusolukorras, kus USA kaubandussõda on Canadat päris kõvasti räsinud, pole võimalik igasugu üllaid saastenorme täita, eriti kui ülemailmselt on kõik suured tegijad (loe saastajad) selle koha pealt käega löönud. Põletame bensu aga edasi, peale meid tulgu või kliimakatastroof🔥☁🌀

Tavaliselt olen autosid suht lühikest aega hoidnud ja iga 3-4 aasta tagant välja vahetanud, Hyundai sai uuena ostetud ja nüüd jookseb juba 13's aasta. Kuidas teie uue liiklusvahendi ostmise otsustate ja kaua keskeltläbi peate?