Thursday, December 4, 2025

🐺Inimpopulatsiooni mitmekesisus ja trendid

🌍 Maailma rahvastiku jaotus rasside
või etniliste rühmade järgi (2025)
🐺HOIATUS - TUNDLIK TEEMA!
Nõrganärvilistel mitte edasi lugeda!

Tavaliselt libisen X's Muski säutsudest üle ilma neid vaatamata aga seekord jäi kuidagi silma kohati ebakorrektne rassiteemaline postitus pealkirjaga "Valgete viljakus on kollapseerunud, mitte aga teiste (rasside)", (Minu märkus - Hiinas kõige rohkem ja minu teada neid ei klassifitseerita valgeteks), mida Elon oli edasi jaganud kommentaariga: "simply a fact" - Lihtsalt Fakt.

Postituses väidetakse, et uus generatsioon on esimene, kes kasvab üles olukorras, kus Euroopa päritolu inimesed (valged) on järjest kahanev vähemus. Mul tekkis mõningane kahtlus ja otsustasin uurida järgi, mis tegelik seis ja trendid on. Tehisaru vastas kiiresti päringule ning joonistas küsimise peale ka paar graafikut.

Ma pole kunagi (lääne kultuuri kesksena) eriti mõelnud selle peale kuidas inimesed jagunevad rasside põhjal, ehkki riikide elanike arvust on mingi umbkaudne arusaamine olemas. No ja selle põhjal ei oleks tohtinud tulla üllatusena, et inimeste enamus Aasia päritolu. Samas 60% osakaal on ikka vägev enamus, pole selge miks hiinlased ja hindud ühte patta pandud (Ida-, Kagu- ja Lõuna asiaadid), minu meelest on need grupid väga erinevad aga ma pole mingi rassiteadlane nii, et las olla. Aafrika on kindlalt teisel positsioonil 17%'ga ja Euroopa päritolu rahvad 9% kolmandad.

Allikad: Ligikaudsed hinnangud, mis põhinevad ÜRO, USA rahvaloendusbüroo ja demograafiliste uurimiskeskuste andmetel.

🧭 Täpsustused ja märkused

- "Rass" vs. "etnilisus": Paljudes riikides käsitletakse neid mõisteid erinevalt. Näiteks "latino" on sageli etniline, mitte rassiline kategooria.

- Segarassilised populatsioonid kasvavad kiiresti, eriti multikultuursetes ühiskondades, kuid neid ei kajastata alati eraldi.

- Ränne ja linnastumine muudavad rahvastiku koosseisu, eriti Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias.

Niisiis on meid valgeid või muidu heledama tooniga tüüpe, kelle enamus elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, alla kümnendiku planeedi elanikkonnast. Samas on praegu veel nii majanduslik kui sõjaline jõud ülekaalukalt ja ebaproportsionaalselt valge rassi juhitud riikide hallata. Ma ei hakka niigi tundliku teema juures lahkama põhjuseid miks see nii on. On aga selge, et kui kusagil elu parem, tahavad sinna inimesed kolida seoses hea elu mitte rassilise kuuluvusega. Heaoluühiskonnad on enamasti seal kus Euroopa päritolu inimeste kontsentratsioon suurem. Samas leidub mitmeid erandeid, mis tihti seotud erakordse maavararikkusega. Ei maksa ka unustada, et nii Jaapan kui Lõuna-Korea on arenenud kõrge elatustasemega ühiskonnad ja ka koloss Hiina liigub buldooseri järjepidevusega nii majandusliku kui sõjalise võimsuse jõudsa kasvu trajektooril.

Trendide vaatamisel palusin kajastada muutusi viimase tuhande aasta jooksul. Aastast 1000 kuni 1800 ehk 8 sajandi jooksul on seis suht stabiilne olnud, Aasia rahvastik kogu aeg kindlalt domineerinud. Suuremad muutused algasid umbes 200 aasta eest. Kui kõigi teiste rasside suhteline osakaal (peale stabiilselt püsiva Lähis-Ida) hakkas kasvama siis Euroopa päritolu inimeste puhul vähenema ja järjest kiirenevas tempos. See muutus peegeldab ajaloolisi sündmusi nagu kolonialism, tööstusrevolutsioon, rahvastikuplahvatus arengumaades ja globaalsed rändemustrid.


Järgnevalt lisan Eloni poolt kommenteeritud ja jagatud postituse tõlke, kuid ei viitsi numbrite vastavust tegelikkusele kontrollida:

„Läänemaailma põlisrahvaste sündimus on kogu piirkonnas langenud alla taastetaseme ega näita ühtegi märki kasvust. Itaalias on näitaja 1,24 last naise kohta, Hispaanias 1,23, Saksamaal 1,36, Poolas 1,26, Kanadas 1,33, Austraalias 1,58. Isegi USA mitte‑hispaanlastest valgete määr on vaid 1,64. Samal ajal on Türgi 1,99, Egiptus 2,9, Nigeeria 5,2, Pakistan 3,4, Indoneesia 2,2 ning enamik Sahara‑tagusest Aafrikast püsib üle 4.

Sellele lisandub inimkonna ajaloo suurim püsiv rändelaine. Aastatel 2000–2025 liikus ligikaudu 110 miljonit inimest globaalsest lõunast Euroopasse, Põhja‑Ameerikasse ja Austraaliasse, ning ÜRO prognoosid näitavad, et sajandi keskpaigaks lisandub veel 200–300 miljonit. Ükski varasem impeerium ega ükski varasem sajand pole näinud sellises ulatuses rahvastikuliikumist.

Tulemused on juba nähtavad igas suuremas Lääne linnas. Põlisrahvast pärit lapsed on täna vähemuses Londoni, Pariisi, Amsterdami, Stockholmi, Toronto, Sydney ja enamiku suurte USA linnade avalikes koolides. Ülejäänud Lääs on lihtsalt järgmine järjekorras. Aastaks 2040–2050 on Euroopa päritolu põliselanikud alla 30‑aastaste seas vähemuses igas Lääne riigis ilma eranditeta.
(minu märkus - Ainult Euroopas, mitte Ameerikas ega Austraalias, on valged põlisrahvad)

See ei ole enam rahvusprobleem. See on suurim demograafiline muutus, mida maailm on kunagi näinud, toimudes ühe inimelu jooksul, juhitud sündimuserinevustest, mida ükski valitsus pole suutnud tagasi pöörata, ja rändevooludest, mida ükski demokraatia pole suutnud peatada, kui need on saavutanud kriitilise massi.
(minu märkus - toimunud 200 aasta jooksul, kiirenenud viimase 100 aasta jooksul)

Need samad eliidid, kes 30 aastat nimetasid neid trende rassistlikeks luuludeks, panevad nüüd vaikselt oma lapsed erakoolidesse, mis on endiselt 80–90% valged või Ida‑Aasia päritolu, samal ajal kui manitsevad ülejäänuid tähistama muutust, mida nad ise väldivad.
(minu märkus - vähemalt Kanadas on erakoolid pigem varandusliku kui rassilise erisusega)

Ajalugu on näinud, kuidas asutajarahvad kaotavad demograafilise ülekaalu. Mitte kordagi pole see lõppenud nii, et vana kultuur, keel või ühiskondlik kord jääksid puutumatuks. Lääs viib läbi eksperimenti globaalses ulatuses ja kiirendatud tempos.
(minu märkus - jah, Eurooplased tegid seda õnnestunult nii Ameerikas kui Austraalias, Aasias ja Aafrikas üritasid kuid kukkusid armetult läbi. Eks siis nüüd on tuuled pöördunud )

Numbrid ei pea läbirääkimisi. Need lihtsalt saabuvad, üks lasteaialaste klass korraga, kuni vana maailm on kadunud.“

Multikultuurses Kanadas pikalt elanuna mind rassiküsimus ei morjenda, sest näen, et inimesed on inimesed sõltumata füüsilistest erinevustest. Jama tekitab pigem mõttemaailma, kultuuri ja religiooni erinevus, eriti kui ollakse surmkindlalt veendunud ainult oma nägemuse täielikus õigsuses. Eks minu leiguse üheks põhjuseks on muidugi asjaolu, et Kanadas tunnen end põhjusega külalisena, nagu peaks kõik peale indiaanlaste tundma. Eesti puhul on tunded vähe teised, ei tahaks nagu maad "võõrastele" jätta. Huvitav kas tegu lihtsalt esivanemate põlvkondade numbriga, kes piirkonnas elanud, või millegi muuga? 

Asuala tihtipeale suurte sõdade põhjuseks, kaasaarvatud praeguse Ukraina-vene. Irooniline, et rassiküsimus ei kerki üldse üles, konflikt rohkem rahvuspõhine ja ideoloogiline. Territoriaalsus on inimestel instinktiivselt loomariigist kaasas, parimaid jahimaid (põllumaid) ei taha keegi jagada, eesmärk enda geene edasi kanda - geenid on omakasupüüdlikud nagu Richard Dawkinsi raamatus "The Selfish Gene" hästi kirjeldatud.

Mis mõtteid tekitas inimkonna rassiline koosseis ja selle muutumise trendid?

P.S. Kuna teema on tundlik siis paluks kommenteerimisel jääda viisakuse ja seaduste piiridesse.

13 comments:

  1. nn valgena on see muidugi kurb, aga suures pildis? Mis siis, eks. Juba praegu oleme ju vähemus. Aasias pole ka lood head- rahvastik vananeb ja pikas perspektiivis väheneb.
    Probleem, nagu sa isegi kirjutad pole ju rassiline vaid kultuuriline. Mis omakorda tähendab ka seda, et need immigrandid/suure sündimusega riigid, kes võtavad üle nn mete väärtused- naiste õigused, haridus, sündivuse kontroll- lõpetavad samuti kui meie. Kui seda maailma, kus elada, üleüldse niikauaks jagub.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Probleem momendil, et radikaalsed uusimmigrandid ei taha võtta üle meie väärtusi vaid kipuvad enda omasid meile peale suruma. Viimasel ajal on küll siin-seal kohalik elanikkond lausa seadusloome raames hakanud sõrgu vastu ajama.

      Pikas plaanis võidab see kes sigib edukamalt, noh kui enam on kohta kus elada.

      Delete
    2. näh, kirjutasin pika kommentaari, aga siis kukkus brauser kokku ja kõik läks kaotsi.

      lühidalt kokku võetuna: 1) mul on mulje, et radikaliseerumine juhtub hoopis vastupidisel põhjusel: inimene näeb, et tema rahvuskaaslased uuel maal assimileeruvad täie hooga, hakkab iseenda identiteedi pärast kartma ja ehitab sellest midagi, mis pole isegi kultuurilises mõttes tema "enda oma" - nt kui keskaasialane hakkab mingeid kõige radikaalsemate Araabia vahhabbistide kombeid täitma, kuigi araablased peaks "tema enda" kultuuri loogikas olema tema põlisvaenlased.

      2) kuna ma näen selliseid radikaliseerujaid ka siin täiesti kodusel pinnal ja eestlaste hulgas, tekib küsimus, mis on üldse need "meie väärtused". Minu silmis on nt Varro Vooglaiu väärtused sama võõrad kui ajatolla Homeini omad, ometi on ta kohalik. Või kui usuasjad kõrvale heita, siis mõelgem Eesti koolipoistele, kes fännavad Andrew Tate'i ega pea tema eeskujul naisi inimesteks.

      Delete
    3. kunagi oli vist Rentsi pool juttu sellest, et kui Süüria põgenikuperes mees naise põlema pani, siis sai sellest kohe uudiseid teha, et teadagi, võõramaa barbarid. Samas kui suht vähe aega enne seda oli täpselt sama teinud üks Eesti mees oma naisega.

      Delete
    4. tglt on sellest Rentsi pool rohkemgi juttu olnud, aga arvan, et kõigepealt kummitas mul see postitus.

      Delete
    5. This comment has been removed by the author.

      Delete
    6. vaatasin neid joonise rahvusrühmi ja mõtlesin, mida see mulle meenutab: käes! Borgese fantaasiat fiktiivse Hiina loomataksonoomiast!

      Loomad on seal jaotatud niiviisi: (Arvo Krikmanni tõlkes)

      "1) nood, kes kuuluvad keisrile;
      2) balsameeritud loomad;
      3) nood, keda dresseeritakse;
      4) imikpõrsad;
      5) näkineitsid;
      6) ime- või olematud (fabulous) loomad;
      7) eksinud koerad;
      8) nood, kes on lülitatud sellesse klassifikatsiooni;
      9) nood, kes võdisevad, nagu oleksid nad hullud;
      10) loendamatud loomad;
      11) nood, keda joonistatakse väga peene kaamelikarvadest pintsliga;
      12) ülejäänud;
      13) nood, kes on just lõhkunud lillevaasi;
      14) nood, kes meenutavad eemalt kärbseid."


      Näpsasin siit:
      https://kontorikoonlane.blogspot.com/2009/02/kuidas-borges-hiinlased-loomi-liigitama.html

      Delete
  2. Arvestades, et inimesed on omaette liigiks evolveerunud soojades piirkondades, on ainult loogiline, et heleda nahaga isendeid on vähem - see on hilisem mutatsioon, mis võimaldas ka vähesest päikesepaistest oma D-vitamiini kätte saada, ja selle tekkeks oli lisaks eeldus, et sedasama D-vitamiini ei saa toidust, nt rasvasest kalast.

    Üldse on see "eurooplaste" ja "aafriklaste" ja "latiinode" sorteerimine napakas. Latiinode kohta sa juba mainisid, et see on kultuuriline kategooria. Aga nt Vahemere ümbruses ei ole geneetiliselt ega ka välimuselt suurt vahet, kas inimene on pärit Vahemere lõunarannikult Põhja-Aafrikast või põhja poolt ehk Euroopast Hispaaniast või Sitsiiliast vms.

    ReplyDelete
    Replies
    1. st "Lähis-Ida ja Araabia" ei ole tglt geneetiliselt lõuna-eurooplastest eristatav - keskmine hispaanlane erineb keskmisest soomlasest tõenäoliselt rohkem kui marokolasest - ja sama käib ka osa Kesk-Aasia inimeste kohta. Selles kategoriseeringus on kultuurid ja geneetika nagu pudru ja kapsad koos.

      ja isegi kultuuriliselt oli antiikajal, isegi hilisantiigis eri Vahemere kallaste inimestel omavahel - ja tõenäoliselt ka näiteks pärslastega - rohkem ühist kui Põhja-Euroopa barbaritega. Seal olid tsivilisatsioonid, siin metsikud küttkorilased või väikestes kogukondades põlluharijad.

      Delete
    2. Tõsi, kuid lihtsam on inimesi välimuse kui veendumuste järgi kategoriseerida. Probleem pole mitte nahavärvis või silmade kujus vaid kultuurilises taustas ja maailmavaates. Kanadas näen kui palju võib olla ühist ja mõistmist asiaadi või mustaga ja kui vähe mõne valgega. Marurahvuslasest vene "rassivennast" naabrile eelistaks iga teise rassi normaalset esindajat.

      Delete
    3. Rooma langemine tuleb meelde, aga sellega läks mõnda aega enne, kui 6.sajandi katk platsi puhtaks tegi.

      Delete
    4. täiesti nõus TT viimase lausega. Kusjuures vähe sellest, et "rassivend" - suur osa neid, kes end praegu venelasena identifitseerib, eriti nende hulgas, kes meie piirile lähemal elavad, olid paar põlvkonda tagasi ka keelesugulased. Piiteri kandis elasid pigem meietaolised läänemeresoomlased kui slaavlased. Nii et kerime mõnikümmend aastat tagasi ja nad on meile nii geeni- kui ka keelesugulased, aga mis sest kasu.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!