Edevusest

Arc de Trump😂

Ülikooli ajal luges meile eriala loengut üks legendaarne õppejõud, kes lisaks tehnilisele haridusele jagas ka maailmavaatelisi ja üldinimlikke teadmisi. Isegi sügaval nõuka ajal lubas endale üllatavalt kriitilisi ütlemisi valitseva rezhiimi kohta. Võidupüha paraadi eel, millest osavõtt oli tehniliselt kohustuslik, mainis muiates mäletavat poisikesepõlvest kuidas rahvas juubeldades ja lilledega saksa sõdureid 1941 vastu võttis aga 1944 Rakvere venelaste saabumise eel pea tühjaks põgenes. Ehk siis ametlikku ajalugu eriti ei tunnistanud. Paljudele olid taolised faktid muidugi teada, lihtsalt avalikult ei julgenud rääkida, vaid sõprade seltskonnas. Üllatas mõnede eelkõige Lõuna-Eestist pärit tudengite ajupestus, kes kogu nõukavärki ja ajalehe loba tõsiselt võtsid. Samas tuleb tunnistada, et ega paljud praeguse aja poliitikud palju paremad ole, teisest maailmasõjast üritatakse pigem vaikimisi mööda minna, et jumala pärast poliitkorrektset joont hoida.

Pealkirja teema on õppejõuga õige ümbernurga seotud, nimelt eluks ajaks meelde jäänud tema avaldus: "Ainult kaks jõudu mis ühiskonda liikuma panevad - surmahirm ja sugutung"! Ma lisaks enda poolt juurde kolmanda - EDEVUS. Eelmises postituses (üllatavalt palju vastukaja) vaatlesin vaid ühe poole suhtumist ja käitumist, mis seisnes teise poole käitumisele reageerimises. Initsiaatoriks oli siiski too fitnessdaam, kes julgelt spas ja kommentaaride põhjal ka mujal oma võlusid demonstreeris. Küsimus on motivatsioonis - miks ta seda tegi. Ma arvan, et valitud kostüüm vaid võimendas eeldatavat tähelepanu, sellise kehaehitusega jääd spas või rannas silma igasuguses riietuses. Julgen väita, et tegu puhtakoelise edevusega, mida ei saa ka kuidagi pahaks panna.

Nagu kusagil öeldakse, visaku see esimene kivi, kes patust vaba. Kas keegi lugejatest oleks võimeline põhjendatult väitma, et tema käitumine pole kunagi edevusest kantud olnud. Ainult siis kui oleksime maailmas ihuüksi, poleks põhjust ja ka võimalust edevuseks. Juba definitsioon nõuab teiste olemasolu: Edevus - inimese käitumine või iseloomuomadus, kus ta püüab teiste tähelepanu ja imetlust, rõhutades oma välimust, rikkust, oskusi või saavutusi. 

Kui enda peale mõtlen tuleb esimesena ette kasvõi blogi kirjutamine, tee või tina aga kahtlemata on nii jooksmise, suusatamise, tehnoloogia, reisimise, ... jne ... teemadel kirjutamine teataval määral edevusest kantud. A la, vaadake kui tubli ma olen, et suudan iga kuu sada kilti lipata ja veel millise tempoga. Kui ma seda vaid puhtalt oma lõbuks teeks, poleks ju põhjust kirjutada. Isegi õltsi konsumeerimisest blogistamist võib vaadata nurga alt, et võin seda enda raudse tervise juures lubada.

Olen ka täiesti veendunud, et riietuse nappus rannas või spas on tugevas korrelatsioonis kodaniku väljanägemisega. Lisaks muidugi võib arvata, et sellised kohad on populaarsed eelkõige ilusate ja rikaste hulgas. Üks asi kui ma niisama mingi hilbu või aksessuaariga eputan, teine asi kui selleks hullult vaeva näinud nagu üks fitnessi proff kahtlemata on. Lisaks püssile väljanägemisele liitub ka oma tahtejõu demonstreerimine - olge naised (mehed), tehke järgi, tutkit te hakkama saate, vaadake mind ja imege näppu. Kas ta just nii mõtles aga põhjendust igatahes oleks.

Edevuses pole iseenesest midagi halba - nagu ennist mainisin on see üheks ühiskonna edasiviivaks jõuks. Probleemseks muutub kui tegu kinnismõttega ja üritaatkse igasugu meetoditega kaaskodanike imetlust ära teenida. Äärmuslikuks näiteks USA president, kel see avaldub psühhiaatrilise probleemina. Väidetavalt plaanitseb tüüp Rooma keisrite eeskujul lasta endale Triumfikaare ehitada, pole küll selge millise sõjakäigu võidu auks😛

Mõelge, palju on tegevusi ja käitumisi, mida teeksite hoopis teistmoodi või asju mille puhul otstarve ühiskonna hekskiidust olulisem või mida üldse ei vajaks kui ühtki inimest nägemas kuulmas ei oleks😉