Kõverjoon

Viimase kuu tootlus 68%, aasta tootlus 268%

Kas oskate ette kujutada kõverjoont, mis naeratuse näole manaks. Vasakpoolsel graafikul võite üht sellist imetleda😉

Pean kohe lisama klassikalise hoiatuse, et see postitus pole investeerimissoovitus ja aktsiahinna või turu eelnevat tootlust ei tohi vaadata kui tulevase trendi ennustust! Lisaks tunnistan oma huvide seotust AMD firmaga. Kokkuvõttes ei saa mu vaatevinklit kuidagi objektiivseks nimetada.

Kahtlemata on see ka üheks faktoriks, mis mind tehisarusse ja robotitesse nii positiivselt suhtuma paneb - läheb neil hästi, läheb mul hästi. AI tarbeks nii GPU, CPU kui peagi ka spetsiifilisi kiipe tootva firma väärtus on praeguse seisuga 567 miljardit ehk üle poole triljoni dollari. Võrreldes nvidia 5 triljoniga vaid kümnendik kuid üldisel taustal on AMD kõvade tegijate hulgas.

Viimased aastad on pidevalt räägitud AI mullist (AI firmade market cap üle 40% kogu börsist USA's) ja selle peadsest lõhkemisest, mis võib kaasa tuua ülemaailmse majanduskriisi. Argumente on nii poolt kui vastu, olen sellest varem kirjutanud. Eelmise aasta kevadel oli korraks tugev langus kui paistis et hiinlased suutsid välja tulla uue algoritmiga, mis väikese arvutusvõimsuse juures pakkus pea sama suurt jõudlust kui parimad lääne AI mudelid. AI mulli lõhkemise vastu on lihtne kindlustada kui kõrghetkel nagu praegu algkapital välja tõmmata ja mängida edasi vaid võiduga - ehk kui ka mull lõhkeb oled ikka kokkuvõttes plussis.

Paraku on nõudlus AI järgi nii võimsalt kasvanud, et arengut pidurdavaks pudelikaelaks kujunenud riistvara tootmine, mille harjal nii nvidia, amd, intel kui paljud teised purjetavad. Tarkvaraline läbimurre (murded) tulevad kindlasti, küsimus on vaid millal ja kas piisab praeguse tehnoloogia arendamisest või vaja luua põhimõtteliselt uut tüüpi riistvaraline baas.

Praegune olukord tohutute andmekeskustega meenutab veidi aega kui lamparvutid täitsid tervet tuba või isegi hoonet. Lampide asendamine transistoridega oli põhimõtteline läbimurre, mis vähendas mõõtmeid ja tõstis tõhusust tohutult. Inimaju annab aimu, et nii tarkvaraliselt kui riistvaraliselt on arenguruumi küll ja veel. Aju põhiline puudus närvisignaalide liikumise ülimadal kiirus (1-100 m/s) võrreldes tänapäeva superarvutiga (valguskiirus 300000km/s), eelis massiivselt paralleelne andmetöötlus, neuronite ja eelkõige nende vaheliste ühenduste arv ning ülim energiaefektiivsus - vaid 20W. Inimteadvust jooksutava operatsioonisüsteemi kohta on palju teooriaid nagu Turingu Masin, Inim OS, Kvant Teadvus, ... jne ... Väärib kindlasti omaette postitust.