Soe vesi ja hea elu

Torontos oli meil majas sihuke kraanikauss.
 Jube tüütu oli laste pepusid pesta.

Viimasel ajal niisama ei tulegi pähe originaalseid ideid, aga milles probleem, internet on parim vahend ideede (varastamiseks) generaatorina. Miks peaks ise oma peaga mõtlema ja vaeva nägema või siis "jalgratast leiutama", niikuinii on absoluutne enamus pähe tulevaid mõtteid ammu kellegi teise poolt juba mõeldud. Internet ja eriti AI on inimese vaba aja piiratuse ja uute ideede pealetulemise kiiruse tõttu sisuliselt ammendamatud allikad. Mis toob üles mõttelaiskuse teema, aga sellest kunagi hiljem - täna räägin soojast veest kitsamalt ja eluolulisest olukorrast laiemalt.

Ükskõik kui palju me kipume kurtma kui raske elu on siis objektiivselt võttes pole inimeste elu kunagi olnud parem ja kergem kui praegu. Probleem on meis endis, kes tsivilisatsiooni poolt pakutavaid tänapäeva hüvesi võtavad enesestmõistetava tavalise taustana. Subjektiivselt kipume tundma, et elu läheb järjest raskemaks, sest me ei suuda endale lubada kõiki neid uusi ja ägedaid luksusi, mida näeme teleka või neti vahendusel prominentide või muidu hästi edasijõudnute kasutuses olevat. Et kõikvõimalikku nodi ning tegevusi saada tuleb rohkem raha teenida ja rohkem tööl käia ja stressata ning lõpuks oleme nii kutud, et pole ei jaksu ega vaba aega hullu hinnaga kättevõideldud hüve rahulikult nautimiseks. Ja siis muudkui hädaldame, kui raske ja pingerikas elu on.

Miks me laseme endale pähe määrida, et tingimata on vaja iga paari aasta tagant uut nutikat, suuremat telekat, kiiremat ja mahukamat netiühendust, uut autot, moodsaid riideid, igatsorti täiesti ebavajalikke aksessuaare, nädalas paar korda väljas söömas käimist, vähemalt üht aga soovitavalt kahte väljamaa puhkusereisi aastas, mingeid hullult raha neelavaid hobisid ja paljut muud, mis tegelikult pole üldse hädavajalikud rahuldustpakkuva elu nautimiseks. Tunnistan, et ega minagi pole sellest patust vaba aga vähemalt suudan teadvustada😉 Pakun, et üheks juurpõhjuseks on inimlooma soov naabrist parem olla, mida soodustavad igatmasti müügimehed, suunamudijad ja võimendab räigelt sotsmeedia ja ka massimeedia, reklaamidest rääkimata.

Äkki peaks korraks aja maha võtma, end välismõjudest välja lülitama ja mõtlema rahulikult: mida meil tegelikult õnnelikuks ja rahuldust pakkuvaks eluks vaja oleks ... kui naabreid ei oleks olemas, ehk siis kui poleks vaja enesetunde tõstmiseks esineda. Järgi jääb kaks kategooriat: eluks hädavajalikud asjad nagu toit ja ulualune (külmas kliimas ka miskitsorti kehakatted) ning elukvaliteeti tõstvad asjad. Hädavajalikud ongi need millega muu loomariik ja ka meie esivanemad said edukalt hakkama. Ürginimestel ei tekkinud vaatamata aju praktiliselt samale võimekusele eksistentsiaalset kriisi: mis on elu mõte - väga lihtne - elus püsimine. Kõik ülejäänud kihid on tsivilisatsioon ja kultuur kunstlikult peale ehitanud ja pseudovajadused loonud.

Paraku päris ürginimese tasemele enam tagasi ei lähe, ega suudakski, sest absoluutne enamus tänapäeva hellikutest vurlesid sureks natukese ajaga ilma tsivilisatsiooni hüvedeta (elekter, tööstus, tehnoloogia, intensiivpõllumajandus) maha. Üksikule saarele sattunud 21 sajandi inimene või inimesed ei peaks eriti kaua vastu, enamusel lihtsalt pole elementaarseid ellujäämisoskusi. No ja kui jääkski ellu siis ilmselt läheks üsna pea hulluks kuna ei saaks instasse enekaid postitada😝 Dzhinn on pudelist välja lastud, tagasi seda enam ei topi.

Elukvaliteeti tõstvad asjad on individuaalsed. Ulualune võiks veidi mugavam ja soem olla, toit vaheldusrikkam ja maitsvam ning tore oleks rahuldust pakkuvaid tegevusi harrastada. Kui vaba aega jääb üle tahaks seda kuidagi niiöelda "hingele" kulutada - neid erinevaid ja minimaalselt finantsi nõudvaid harrastusi palju, ei hakka üles lugema. Kui raha üle jääb tõuseb erinevate kulutamisvõimaluste arv stratosfääri, muidugi koos kulutatava summaga. Aga tegelikult elab inimene väga hästi ära ilma sportauto, jahi, kopteri, uhke villa, Gucci käekoti, Rolexi kella ja kõige muu luksuskraamita  kui vaid suudab oma mõttelaadi hallata.

Kas olete mõelnud, et tänapäeva tavakodaniku harjumuspärased mugavused või asjad olid alles hiljuti ülirikaste luksus ja veidi varem ka kuningale kättesaamatu. Perspektiivi panekuks veidi ajalugu:

Arstiabi - nii teadmiste kui arstimite ja tehnoloogia areng võimaldanud täielikult kõrvaldada hulka haigusi, palju efektiivsemalt ravida teisi ja tõstnud keskmist eluiga märkimisväärselt.

Transport - autod, rongid, lennukid üleeelmise sajandi lõpu leiutised, laiemalt kasutuses eelmise sajandi esimesel poolel.

Elekter - avastati õige ammu aga laialdasemalt hakati kasutama eelmisel sajandil. Edison leiutas elektripirni alles 150 aastat tagasi.

Side - põhines antiikajast kuni eelmise sajandini suures osas paberile kirjutatud kirjadel, Marconi leiutas raadio ja Bell telefoni vaid 150 aastat tagasi, telegraaf küll veidi varem 1830.

Aga lähemast ajast (Eesti vaatevinklist):

Soe vesi tuli laiemalt kasutusse alles peale sõda.

Telefonid ja telekad 70'tel.

Autod massidesse 80'tel.

Nõuka okupatsioonist vabanemine langes kokku tehnoloogia arengu olulise kiirenemisega: personaalarvutid, moblad, internet, ... ja poodidesse tuli küllus. Siiamaani leevendan troopiliste puuviljade tööstuslikus koguses pugimisega lapsepõlve traumat mis seisnes nende Soome telekast nägemises aga kättesaadamatuks osutumises.

Loetelu võiks pikalt jätkata, ehk piisab ülaltoodust mõistmaks kui külluserohkel ajal me tegelikult elame. Bensu või elektrihinna üle kurtmine tundub naeruväärne arvestades, et enamusel kodanikel polnud 100 aasta eest elektriühendust või 50 aasta eest autotki kuhu bensu panna.

Lapsepõlvest mäletan lauatelefoni ühendamist märkimisväärse sündmusena - ilus roheline.

Noorukina seisin ise värviteleka ostuluba näpus sabas Ekraani poe ees.

Kuna lapsena kolisime ühte esimestest korterimajadest siis soe vesi ja korralik kanalisatsioon polnud märgilised kuid kaasa mäletab hästi kuidas neil polnud Tallinnas elades algul kumbagi.

Samas nii ahjukütte kui välipeldikutega puutusin kokku maal vanavanemate juures.

Esimese oma auto, arvuti, interneti ja mobla saamised on hästi meeles, lapsed samas üles kasvanud neid kasutades, ei oska ette kujutada elu ilma taoliste tehnikavidinateta.

Praegu tagasimõeldes on selge, et ainuüksi minu elu jooksul on teadus ja tehnoloogia meeletult arenenud, osa maailmast äratundmatuseni muutnud (nii hea kui halva poole) osa üllatavalt muutumata jätnud. Kui AI ja robotite areng jätkub nagu seni (aina kiirenedes) vaatame vaid kümne aasta pärast kahekümnendate keskpaika tagasi nii nagu vaatame praegu eelmisse sajandisse ja imestame kuidas inimesed üldse hakkama said. Võimalik, et pealekasvav põlvkond ei saakski tänapäeva väljakutsetega hakkama, sest AI suudab kõigile su küsimustele vastata ja enamuse vajadusi rahuldada nii et kui ei taha ja ei viitsi siis ise ei pea mugavalt eksisteerimiseks enam üldse pingutama. Mis ei tähenda, et inimesed rahul oleks - karta on, et põhjusetu soigumine võib isegi tehisaru hulluks ajada ja sundida sellel end mõttetutest inimloomadest lahti ühendama😜

Milliste tänapäeva tavamugavuste või tehnoloogia saabumist oma elust selgelt mäletate?

Millist uut teaduse või tehnoloogiasaavutust kõige enam ootate?

Millist lapsepõlve traumat mäletate mida väga tahtsite aga ei saanud?