Nagu linnukesed

Rohkem kui 40 aasta eest kohtusime, 39 aasta eest registreerisime ametliku kooselu. Aastakümnete tagusest ajast meenub muidugi esimene kohtumine, kevade nädalavahetused Tartus tüdruku pool (enamasti)  ja vahel ka Tallinnas minu pool. Kunagi pole nii palju rongiga sõitnud kui siis, reede või laupäeva varahommikune "Tshaika" viis 3.5 tunniga Tartusse. Suvel olin malevas, tütarlaps praktikal, käisin malevast ära et kokku saada. Malevasemud imestasid, et olen lolliks läinud, koha peal ju kenasid neide küll ja veel, ju olingi vähe sassis. 

10 aastat peale pulmi pesa vamis,
pojad välja hautud😍

Sügisel tuli jutuks, et täitsa võiks ju pikemaltki koos elada. Talvel kinkisin sünnipäevaks sõrmuse, mäletan kuidas mitu tundi Juveeli poes valisin teist. Aasta peale kohtumist olid pulmad. Sõbrad imestasid minu kui paadunud poissmehe puhul, et no kas nagu tüdruk sedapsi või mis. Ei, lihtsalt tunnen, et õige valik - raputasid uskumatult pead, mitte ei mõistnud. Ega ma ise ka päriselt aru saanud aga valik oli igatahes õige nagu tänane seis kinnitab. Seiklusi ja sündmusi jagunud mitme eluea jaoks, kokkuvõttes kaks asjalikku last ja igati mugavad pesad ... varsti võib rahulikult jalad seinale toetada ja penskari elu nautima hakata.