Uus lemmik

Newark Helles Lager
aialaual Heinekeni klaasis

Mul on uus lemmik ... mitte loom vaid jook, täpsemalt küll õlts. Käisime eelmine nädal kaasaga Costcos toiduvarusid täiendamas. Nüüd kui pere põhiline söödik tagasi, tuleb tihemini hulgilaos toiduvarusid täiendamas käia. Lisaks pooleteisekilosele Gorgonzola juustule jäi silma kahtlaselt soodsa hinnaga õllekast. Hele lager on üldiselt täiesti joodav, ehkki eelistan kargema ja kibedama maitsega kesvamärjukesi. Viskasin lõpuks 24'se kasti korvi rahustades end meenutusega malevas isepruulitud hägusest ollusest, mida mädaks nimetasime. Kui see sai ära joodud ei saa ükski õlu nii halb olla, et raisku läheks.

Toidukäruga Costcos

Nagu elus ikka ei võida kunagi kõigis kaklustes aga ei kaota ka. Keskeltläbi valitseb tasakaal, mida läbimõeldult käitudes on võimalik positiivses suunas kallutada, ehk siis nii et võitude hulk ja tähtsus kaaluks kaotused üles. Nii ka seekord - Gorgonzola läks kaotuste poole peale. Ostsin maitsmise mõttes teise firma toodangut - kodus proovides tuli tunnistada: kuiv ja suht maitsetu. Pakendit lähemalt uurides selgus ka põhjus - valmistatud Kanadas mitte Itaalias nagu eelmine taevalik juustuketas. Kanadas juustu ja piimatooteid ei osata teha. Seega ainus koht, kus toetan ameerikat tollisõjas: võtaks kvoodid maha, las toovad rohkem sisse, küll tarbija maitsemeel määrab võitja. Samas keskmise inimese (loe ameeriklase või kanadalase) maitsemeelele lootma jäämine oleks äärmiselt naiivne.

Juustupettumus

Suureks võiduks osutus Newark nimeline Õlu. Polnud varem sellest kuulnudki, nimi seostus vaid Idaranniku USA kunagise sõjasadama, praeguse konteineriterminaliga. Kodus suskasin paar purki sügavkülma, et võimalikult kiiresti konsumeerimistemperatuur saavutada. Poole tunni pärast võtsin välja, istusin aeda ja korkisin esimese. Ilm selline mõnusalt palav, et iga külm jook oleks maitsenud, õllest rääkimata. Lõhnas oli midagi nostalgiliselt tuttavlikku, esimene aeglaselt libistatud sõõm kinnitas, et tegu hea õllega. Üllatus saabus niinimetatud järelmaitsega - see oli eriliselt nauditav. Haruldaselt hästi tasakaalus humala kibemõrkjas ja maltoosa magusakas. Aju maitsekeskuse mäluosakond andis hoobilt teada, et olen sarnast hõrgutist ka varem kõrist alla lasknud. Paraku pole senini suutnud meenutada kus täpselt ja millal ehkki terve kast mälu värskendamise eesmärgil tarbitud.

Muidugi asusin lähemalt uurima nii teksti purgil kui kastil. Tegu Saksa stiilis laager õllega, mis valmistatud Pilseni maltoosast ja Hallertau humalatest, vesi täiesti kohalik Ontario järvest filtreeritud. Ontario järve Kanada osa lõunakaldal asuv Newark oli 18 sajandi lõpul omaaegse "Upper Canada" praeguse Ontario pealinnaks. Nagu näete on õllelembuse positiivseks kõrvalmõjuks kohapealsest kultuurist ja ajaloost lisateadmiste saamine.

P.S. Järgmine päev sõitsin poodi ja ostsin veel kaks kasti, nii odavalt 26 EUR 24 purgine kast pole meil tavaliselt isegi USA "fucking close to water" (crocodile dundee filmist) tüüpi õlut saada.

P.P.S. Õllekast maksis 39CAD, juustuketas 40CAD ... kumba eelistada ... kõik sõltub maitsest ja kvaliteedist.